Kõik korras

Pildid on päästetud ja ka kõik muud failid. Probleem (viide 1, viide 2) lahenes kiiresti, kui olin konsulteerinud Ordi tehnilist tuge osutavate inimestega. Hakkama sai WinXP enda vahenditega ja mõne hiireklõpsuga. Mida tegin:
1. Folder Options --> eemalda linnuke kastist Use simple file sharing (recommended)
2. edasi tuli vastava kataloogi properties klikkida tabil Security
3. sealt vajutada nuppu Advanced ja leida tab Owner
4. edasi tuli vahetada kataloogi omanikku, kes siis pääseb edaspidi ka kataloogi ligi.



Selleni jõudmine võttis minul umbes paar nädalat, sai proovitud Ubuntu Linux Live CD'ga ja lätlaste Austrumi Latvijas Linukss'iga, aga tulutult. Paar korda sai ka Windowsi üle installeeritud - teine kord oli juhuslikult, aga ärge küsige, kuidas see sab juhuslikult juhtuda. Igathes on praegu kõik korras...

Tartu on uttu tõmmanud...

...algas see eile õhtul kui ma võrkpalli mängisin või ka natuke varem - ootamatult igaljuhul. Hommikul kaarsilla pealt olid Plasku piirjooned vaevu märgatavad.

Üks teine asi sai aga alguse juba suvel - vaikselt ja rahulikult! Nägin seal toimetamas ühte asiaadipäritolu noormeest. Ta pahteldas seinu, valas trepile segu ja tegi muid viimistlustöid. Hiljem sain aru, et arvatavasti oli neid kolm, ma lihtsalt nägin neid kogu aeg ükshaaval ja nad ei olnud lihtsad töömehed. Nädal tagasi nägin ma seal juba kolme asiaadipäritolu noormeest. Nad istusid kõik ühe laua taga, laudu oli seal palju rohkem, ja sõid - pulkadega. Hämaralt tänavalt oli see valgustatud ruumis toimuv läbi suure akna väga hästi näha. See oli aga vist juba üleeelmine nädal, kui kunagise Vikerkaare kohviku akna kohale ilmus puane valgustatud silt kirjaga: "Žen Žen Hiina restoran".



Mõtlesin eile, et huvitav millal pardid ära jäätuvad, kui neid Hurda pargi tiigis ujumas nägin. Täna nad enam ei ujunud...

Võitlen edasi

Pärast pikka päeva arvuti taga, ei jõua ja taha kodus enam eriti midagi arvutiga tehagi, mis tähendab seda, et mul hakkavad lõppema pildid, mida siia üles riputada. Mõnda aega tagasi kõvaketta rikke tulemusel My documents kataloogi lukustunud pildid on jätkuvalt seal ja mulle kättesaamatud. Aga ma ei ole veel lootust kaotanud ja võitlen edasi...

Tulevik

Access is denied

Täna on täiesti masendav päev olnud...

Alguse sai kõik hommikul... Eile oli muide geograafia rebaste repsimine. Oli hoogne pidu, aga ei midagi erilist - võitlesin seal tugeva unega ja kaotasin. Ma ei saa aru, miks küsitakse peale pidu, et kuidas enesetunne on? Seda kogesin ma tänagi kaks korda, küsimust ennast saatis väga kaval pilk, mis näis juba vastust ette teadvat või vähemalt ootamas üht järjeordset tüüpvastust. Läksin asjaga kaasa ja vastasin nagu tavaliselt. Ei viitsinud seletama hakata.

Tagasi hommiku juurde. Ärkasin natuke hiljem kui tavaliselt. Tegin süüa ja kohvi. Võtsin kapist oma piimapaki ja nuusutasin igaks juhuks. Lõhn ei olnud paljutõotav - maitsesin igaks juhuks: see oli viga. Tühjendasin paki ja viskasin ära. Kapis pasitis veel kaks piimapakki - mõlemad avatud. Nuusutasin, aga enam ei maitsenud - palju sa ikka ühte ämbrisse astud. Jõin kohvi - ilma piimata - suuresti olin selle kohvi aga just selle neetud piima pärast teinud...

Läksin tuppa, et arvuti käima panna. See ei õnnestunud, arvuti lihtsalt ei käivitunud. Siin korteris on mingi jama elektrisüsteemiga: puudub maandus ja kui kuskil lambi põlema paned või gaasipliidi elektrilist tulesüütajat kasutad, siis käib see justkui otseühendusega minu arvuti kõlaritest läbi. Niisiis on mul ka varem olnud sellega probleeme, et arvuti ei taha korralikult käima minna. Olen tahtnud upsi vahele panna, et seda voolu kuidagi stabiliseerida, aga pole jõudnud asja uurida ja muidu on ka tegemisi päris palju. Täna oli siis tulemus käes. Kõvaketas on vist õhku lennanud? Sellel kõvakettal on kõik minu pildid, isiklikud asjad, tekstid, muusika ja muu... uuematest piltidest (viimane aasta) puudub mul ka turvakoopia.



Käisin arvutipoes: esimene, mis tee peale jäi oli K-arvutisalong. Küsisin upside kohta ja tädi soovitas mulle üht kolakat, mis pidavat kaitsma voolukõikumiste eest, hoidma arvutit voolukatkestusel üleval piisavalt kaua ja ka minu probleemile pidi mängleva kergusega lahenduse tooma. Muuseas, see tädi küsis enne minult, et kas ma tean upside kohta midagi, vastasin, et ei tea. Arvan, et see ups oleks võinud mulle tädi jutu järgi köögis kohvi ka keeta, peaasi, et ma selle oleks ära ostnud. Vabandan väikse liiladuse pärast, aga ma lihtsalt ei saa teisiti. Ma ei suuda usaldada pea ühtegi müüjat arvuti- ja erinevates tehnikapoodides. Alati on mul selline tunne, et nad peavad mind lihtsalt lolliks ja näevad head võimalust mingi saast mulle pähe määrida. Kohati nad alahindavad mind! Teisalt, ma saan aru ka müüjast, kes lihtsalt ei tea asjast mitte midagi, aga kuna ta on müüja ja võiks ju teada, mida ta müüb, siis ta lihtsalt ütleb kliendi soovidele vastu tulles, et jah täpselt selle jaoks see asi mõeldud ongi.

Miks üldse tehakse selliseid asju, mida on vaja kellelegi pähe määrida? Enamasti ei olegi seda vaja teha, sest need asjad on lihtsalt odavad. Ei hakka siin analüüsima seost odavuse ja kvaliteedi vahel.

Ordis ütles mulle müüja konkreetselt, et neil on kahte sorti upse, ühed on mõeldud ainult arvuti elus hoidmiseks kui vool kaob ja teised on sellised, mis evivad ka voolu stabiliseerivat toimet. Viimaste hinnad algavad alates 2000 kroonist. K-arvutisalongis pakutu oli natuke alla 600 krooni.

Tagasi kõvaketta juurde. Tulin õhtul koju... tõstsin kõvakettad ringi - mul on neid seal 2 tükki - ja buutisin teise pealt arvuti uuesti üles. Ma ei olnud jõudnud seda ära formaatida, sest olen sealt igasugu asju ümber tõstnud, nii WIN XP oli seal veel peal. Asi läks käima ja ka esimese kõvaketta võttis ilusti taha ja midagi väga ei paistnudki viga olevat. Lugu on aga natuke tragikoomiline, sest pildid olid mul My Pictures kaustas ja praegu ta ütleb mulle lihtsalt, et access is denied. Huvitav kuidas sellest mööda saab? Kui olete lugemisega siiani jõudnud ja oskate nõu anda, siis kuulan hea meelega.

Kalamees Endla järvel

Laupäeval käisin Endla rabas, Ringi sügismatkal. Võtsin osa ainult esimesest päevast, sai paar head pilti ja hulgim värsket õhku.

Panin mõned varajasemate ürituste (avamatk, sügissümpoosion, soolaleib, geo-geo) pildid üles järgmisse kohta: fotobaar.

Tulemus teadmata

Kui natuke liialdada ja lihtsustada, siis ütleksin, et vihkan messengeri. Mitte sellepärast, et ta arvuti mälu rööviks, et seal all reklaami näidatakse - ja ka kasutada ei ole seda ebamugav - vaid sellepärast, et seal saab kirjutada ja smiley'sid teha. Neid tundetuid ja mittemidagiütlevaid smiley'sid, mis peaksid väljendama emotsioone: embarrased, confused, angry... Ühesõnaga laadige alla uusi ja huvitavid smiley'sid ja tulistage edasi, tulemus...

Millegipärast tundub mulle, et teatud aladel toimub suurtootjate võidukäik, eelkõige tehnikaga seotud aladel. Masstoodang võidutseb, sest esiteks on nii palju odavam toota. Tarbija jaoks pannakse need asjad aga väga erinevatesse pakenditesse ja vormidesse, siis saab tarbija omale meelepärase valida.

Alljärgnev pilt on tehtud suvel Lõuna-Eesti teedel kihutet EOS Peugeot ralli eel Tartus autode rivistusel. Arvake ära, mis oli tõmmatud teibiga auto turvapuuri külge? Kas seda tee peal ka vaja läks ja mis tulemuse need rallimehed said, ei ole mulle teada.

Täna on Geo-Geo jalgpall, olen lahinguvalmis - tulemus teadmata.