De Schout van Den Bosch

Kõik sai alguse sellest salakavalast Hollandi päritolu joogist: De Schout van Den Bosch, mille eest ma Mardile väga tänulik olen. Ilma selleta ei oleks see õhtu üldse nii värvikas olnud. Õhtusel kontserdil kaotasin rahakoti koos autojuhilubade, pangakaardi ja veel mõne kaardiga. Kuuldavasti on see praeguseks leitud ja ma saan selle õhtul kätte... :)

... päevad

Õhtune Tartu

Spontaanne üritus!

Viimasel ajal ei lähe päevad sugugi nii nagu päevaplaan seda ette näeb. ikka juhtub midagi ootamatut või oodatut, mis selle pahupidi keerab. Täna sattusin täiesti juhuslikult .Eesti Naisüliõpilaste Seltsi traditsioonilisele muusikapeole teemaga "We need a superhero" või umbes sinnakanti... päris tore oli... :p Alljärgnev pilt ei ole sellelt ürituselt.

Vabatahtlikud tuletõrjujad

Kollane vol 2

Katused

Tagasi kevades...

Üleminek ei olegi eriti raske, siingi on väljas suhteliselt soe ja kevadine...
Olen tihti mõelnud et kirjutamine, jutustamine või joonistamine ei suuda edasi anda seda emotsiooni, mis reaalses situatsioonis tekib. Arvatavasti ei oska ma seda lihtsalt nii hästi teha. Seepärast muudab reisimine mind tihtipeale natuke kurvaks, sest alati tahaks ka teistele rääkida ja edasi anda seda, mida see reis mulle tegelikult andis või mida ma tundsin. Eriti teatud inimestega tahaks seda jagada ja see suutmatus seda nii autentselt teha muudabki natuke kurvaks. Sellest hoolimata on reisida väga tore ja mõnus. Piltide tegemine on ka üks viis proovida edasi anda kogetut, sellepärast mulle meeldib ka pilte teha, kuid siingi on mul väga palju areneda...
Praegu ei viitsi väga pikalt kirjutada, aga et sündmused meelest ära ei läheks, siis panen siia kirja veel mõned märksõnad seoses läbi saanud Sloveenia reisiga. Muide kaotasin oma eelmise aasta reisipäeviku ära, mis mind väga kurvaks teeb... võtsin selle kaasa, kuna seal oli palju ruumi ja mõtlesin ka selle reisi kohta midagi kirjutada, aga ei jõudnud eriti... Vist jätsin selle ühe noore lavastaja autosse, kes mind Ljubljanasse tõi või jäi teeäärde maha, kui ma tema autosse ronisin...
Aga märksõnad siis: pubiõhtu ja tantsimine; käsipalli veerandfinaalkohtumine Euroopa klubide meistrivõistlustel Celje ja Barcelona vahel, mille Celje võitis; sellele järgnenud tantsupidu, millel eestlased käima tõmbasid ja hinge sees hoidsid; natuke purjus Eesti meisterkokad improviseerimas kättesaadavatest materjalidest täidisega pannkookide tegemisel, mis tõsiselt head tulid; liigutav hüvastijätt; sõbralikud ja väga toredad inimesed...

Ettevaatust Burja!

Kartke Burjat! Kaitsege end tema eest pistes taskusse kive, kandes kive tais seljakotti voi pange kivid hoopis korraparaselt majade katustele. Just viimast teevad kohalikud ja mina usaldaks neid. Sellegipoolest on huvitav vaadata katuseid, mida katavad korraparaselt laotud kivideread. Burja on kuri ja kaval, ta tormab teie poole kirdest kuni 220 kilomeetrise tunnikiirusega ja haarab kaasa laokile jaetud asjad. burjat ei ole voimalik naha, teda tunneb kohe kui ta olemas on - Burja on tuul.
Burekit aga ei pea kartma. Teda voib lausa armastada, sest teda on vaga erinevat sorti. Burek on muudav erinevalt Burjast ja teda voib isegi suua. Burek on Albaania paritolu rahvuslik kiirtoit.
Eile alustasime bussiekskursiooni! Soitsime erinevatesse kohtadesse ja tutvusime erinevate piirkondade ja sealsete looduslike oludega. Pidevalt jai uhendava detailina kolama maalihe. Neid paistab siin esinevat paris palju, tegemist ju magise alaga, ja erineva tosidusastmega. Suuremad neist said alguse korgelt magedest ja loppesid all orus kulas olles puhkinud teelt nii monedki majad.
Pikalt ei viitsi praegu kirjutada, sestap marksonadega: maed ja kaanulised teed, roheline ja maaliline Sotši jogi, Sloveenia korgeim magitee (ule 1600 m), igas kulas kirik, Tolmini umbrus, Sloveenia ja ekstreemsport, oobimine uhe voorustaja vanemate restoran-hotellis, voitlus ollerindel: Laško ja Union (sama situatsioon nagu A le Coq ja Saku)...