Hõissa pulmad!

Käesolev nädalavahetus möödub siis pulmi pidades. Polegi ammu üheski pulmas käinud, tegelikult ainult kahte olengi juhtunud. Ühest ei mäleta ma midagi ja teisest on väga üksikud katked. Huvitav on aga see, et mõlemad pulmad, kus ma olen olnud toimusid Lätis ja arvake nüüd ära, kuhu ma täna sõitma hakkan?
Õnneks ja samal ajal kahjuks jäi ära klassikokkutulek, kuhu ma arvatavasti pulmade tõttu minna ei oleks saanud, nüüd aga on lootust. Kahjuks jääb vist nägemata tänane odavise, samas on tänases finaalis ju tervelt kolm Läti odaviskajat. Nii, et võibolla isegi silmanurgast midagi näeb, väike vaheldus Eesti kuldmune poetavatele reporteritele. Siit aga üks näide kirjutavast meediast:

“...Võimsa avatõuke tegi aga üldjärjestuses neljandal kohal paiknev ent kokkuvõttes siiski liider Brian Clay peamine konkurent olev Roman Šebrle, kes saatis 7,26 kilose raudmuna 16.38 kaugusele..." (Allikas: Sportnet)

Foto: Seekordne pilt on siis väike kompositsioon, sellele paremale alumisele pildile peaks aga leidma asendaja, kus tuleks selgemalt välja punakas toon. Praegu on tegemist ikkagi põhitoonilt rohelise pildiga.

Viltune horisont!

Möödunud nädalal Prangli saarel pilti tehes avastasin järsku, et miskit on viltu. Samas tundus kaamera ikkagi otse vaatvaat ja horisont horisontaalis olevat. Kaamerat viltu keerates sain järsku aru, et minu fotokas on vist põrutada saanud. Nimelt on klaas, kus peal on eos 300 teravustamispunkte näitavad kastid viltu ja pildiotsijas on need seetõttu samuti viltu. Fataalset mõju see mu fotokale arvatavasti ei avalda. Siiski on nii mõnedki pildid osalt rikutud, sest hästi natuke viltu olev horisont kohe üldse ei sobi nendele piltidele...
Siinkohal oleks neid väga hea ka teile näidata, aga ma ei tea millal ma jõuan nad ära skaneeritud ja siis veel üles pandud. Tegelikult on üldse selline fotoloogimine suht jama, kui peab pilte juurde otsima kuskilt aegadehämarusest, samas kui lugu ise on tekkinud hoopis teise pildi baasil. Ja üldse on filmidele pildistamine kallis ja... Seega on mu peas üha enam süvenemas mõte: hakkan digitaalseks. See jääb aga suht pikaks ajaks vist unistuseks ja tegelikult meeldib mulle paberil olev foto tunduvalt enam...
Käisin ka Leigol ja sealgi tegin päris mitu pilti. Pean tunnistama, et need ja siis Pranglil tehtud pildid on minu arust päris head...kahjuks on nad aga mul kodus albumis.


Foto: 10.07.2004, Austria, Poysdorfi ja Mikulovi vahel.

(b) (b) (b) (b) ...

Kas teie teate milleni võib viia töö ajal messengeris kuvatav emotikon (b)? Mina veel täpselt ei tea, aga olen poolel teel. Poolel tööpäeval viis see igatahes keskendumishäireteni, nimelt ei suutnud ma enam arvutisse sisse logida, pilk hakkas pidevalt kellal käima, silmade ees virvendas ja neelud töötasid. Mida õhtu veel toob see selgub hiljem, ehk kunagi isegi pajatan teile. Praegu aga...on kiire :)!
Vahepeal aga võite ise seda proovida, avage messenger või mõni muu analoog valige oma sõprade nimekirjast välja üks nimi, tehke topeltklõps ja toksige avanevasse aknasse see pealkiri ning vajutage enterit! Edasise eest ma enam ei vastuta!


Foto: 28.11.03, Tartus Ristiisa pubis.

Töö ja kodu

Olen juba mõned päevad Tartus olnud ja rutiini käppa saanud. Mis juhtus aga esmaspäeval? Jõudsime Lätist tagasi, seda siis esmaspäeva öösel kahe paiku, magama sain kell 4. Mina, kes ma siiamaani rahulikult kella 10 ja kauemgi magama olen harjunud pidin järgmisel päeval kell 10 koosolekule ilmuma. Siiski ei olnud see ületamatu raskus. Mobiil ja kell äratama pandud, ma sinna ka jõudsin. Raskeks läks hiljem, nagu maratonijooksus on otsustavaks viimased kilomeetrid ja ega vahepealseidki jooksmata või jätta, mis tähendab, et need vähemalt sama olulised...Tahtsin jõuda oma mõttega sinna , et see raske moment jõudis minu üle võimust võtta peale lõunat, mis tähendab, et kahe ja kolme paiku tegin usinasti nokkimisharjutusi.
Järgneval päeval oli vorm juba parem, tegin tähtsat nägu, tõstsin päris mitmeid pabereid ühest hunnikust teise ja olin muidu töökas. Tegelikult ju ongi parem palaval päeval väljas olemise asemel, kus sa võid saada päikese poolt pistetud, herilase käest nõelata, Tallinnas Tuukri tänaval ära uppuda või kuumarabanduse saada, hoopis parem kontoris tööd teha, loodetavasti te usute mind. Igatahes olen nüüd juba kolm päeva tööl käinud ja mulle on hoopis selgemaks saanud Kusti öeldu igihaljas lastefilmis “Nukitsamees”. No te teate ju küll seda lauset, mille ta nõiamoori haardes olles ütles, see “puhata ja mängida” värk.
Veel natuke Läti reisist, et jõudsime Palangani välja ja väga tore reis oli. Tegelikult ei hakkagi pikemalt kirjutama, poetan järgnevalt lihtsalt mõned märksõnad: kella 10ne alkoholi müügi keeld, politsei, rand, päike ja pilved, päikeseloojang, grill, alus, pähkli küpsised, kõik maksas (sõnast maksma – Läti versioon), statoil, veelkord alus, saldejumps, merevaik, onu Jazeps, Audi, mainimata ei saa jätta ikkagi alus’it, s-täht iga sõna lõpus, pidurid, lõkkele löönud kired, meri, ujumine, draama jne. Nendest märksõnadest võite ise reisi kokku panna või mõelda, aga ärge seda liiga lennukalt tehke, sest niigi saate poolega petta.
ps. Kuulsin just uudistest, et Kohtla-Järve Polütehnikumis hakatakse teiste seas õpetama ka kõrgharidusega lõhkajaid.


Foto: 20.06.04, Põhja Kõrvemaa ja varahommik. Päike ei olnud veel tõusnud, aga mina sain ühe kohustusliku klõpsu (udune hommik) tehtud.