Lugejad kogevad veebilehekülgi kahel moel: otsese keskkonnana, kus lehekülgi loetakse internetis, ning vahendava keskkonnana, mis annab juurdepääsu alla laetavale või prinditavale teabele. Lehekülje disain peaks lähtuma sellest, mil moel kasutajad eeldatavalt seda lehekülge kasutama hakkavad. Internetis loetavad materjalid peaksid olema lühikesed ja nende graafikakasutus peaks olema ettevaatlik, nii et see vastaks tavapärase õppija internetiühenduse kiirusele. Materjalid, mida tõenäoliselt prinditakse ja seejärel loetakse, peaksid paiknema ühel leheküljel ja lehekülg peaks olema piisavalt kitsas, et seda oleks lihtne standardmõõdus paberile printida.

Standardsete lehekülje elementide lisamine

Igal leheküljel peaks kirjas olema pealkiri, autor, organisatsiooniline kuuluvus, redigeerimise kuupäev ja autoriõiguse teave (Seda kindlasti juhul, kui materjalid paiknevad internetis väljaspool mingit veebipõhist õpikeskkonda. Õpikeskkonnas olevatel kursustel on sama informatsioon reeglina üldinformatsioonina kusagil eraldi kirjas.). Tihti prindivad kasutajad veebilehekülgi välja või salvestavad kettale ning selle informatsioonita ei ole kerge määrata dokumendi päritolu. Igat lehekülge võiks kujutleda kui ajaleheväljalõiget, mis peaks sisaldama selle päritolu määramiseks vajalikku teavet.

Stiil

Vältige “stiili” väljakujundamise võtmist oma peaeesmärgiks ning olge ettevaatlik mõne teise veebisaidi või trükise graafiliste elementide importimisega oma lehekülje “kaunistamiseks”.

Kõige tähtsama leheosa maksimaalne ärakasutamine

Igasuguses küljenduses on lehe ülemine osa alati kõige domineerivam ala, aga veebilehekülgedel on lehekülje ülaosa eriti oluline, kuna tüüpilisel kuvariekraanil on nähtavad ainult ülemised 10 cm. Kasutage seda ruumi tõhusalt ja efektiivselt.

Pehmete toonide kasutamine

Looduslikud õrnad pastelsed toonid on parim valik tausta või vähetähtsate elementide jaoks. Vältige intensiivseid, küllastunud põhivärve, välja arvatud maksimaalset rõhutamist vajavates piirkondades, ja ka seal kasutage neid ettevaatlikult.

Ettevaatust graafiliste kaunistustega

Horisontaaljooned, graafilised nupud, ikoonid ja teised visuaalsed märgised on aeg-ajalt kasulikud, kuid siiski tuleks neid kasutada (kui üldse) säästlikult, et vältida ebaühtlast ja segadusseajavat küljendust. Sama soovitus laieneb ka suurema kirja kasutamisele veebilehekülgedel. Graafilise rõhutuse vahendid on väga võimsad ja neid tohiks kasutada ainult väikestes kogustes maksimaalse efekti nimel. Graafiliste rõhutuste liigtarvitus viib “klouni pükste” efektini, mille puhul kõik on kriiskav ja mitte miski ei ole rõhutatud.

Mõned veebile eriomased teksti vormindamist puudutavad tähelepanekud:

• Liigne märgendus. Hoiduge lõikude liigsest märgendusest. Liiga palju linke või erinevaid kirjastiile rikuvad ära headele trükitekstidele iseloomuliku homogeensuse ja värvilahenduse.

• Linkide värvid. Kui lisate oma teksti põhiosasse linke, valige sobivad lingivärvid, mis on küllalt sarnased teksti värviga. Ekraanilt lugemine on niigi raske ja häirivalt esiletungivad lingid ei peaks seda veelgi raskendama.

• Kasutage parimat töövahendit. Kirjutage oma tekst heas tekstitöötlusprogrammis, kus on olemas õigekirjakontroll ja otsingufunktsioon. Kandke tekst HTML-i üle alles pärast seda, kui on tehtud korrektuur.

• Tekstitöötlusprogrammide mallid (Templates). Ärge kasuta tekstitöötlusprogrammide malle, et saada läbivaid suurtähti või teisi vormindusefekte. Teksti viimisel HTML-i lähevad need erivormingud kaotsi.

• Erimärgid. Vältige kõiki erimärke nagu nupud, kriipsud jne, mis ei ole standardses HTML-tekstis toetatud.

• Ärge kasutage automaatpoolitamist. Ärge kasutage tekstitöötlusprogrammi automaatpoolitamist veebi jaoks mõeldud tekstis. See võib lisada ebastandardseid “valikulise sidekriipsu” märke, mida veebibrauserid õigesti ei kuva.