Igal kirjatüübil on unikaalne kuju, mis peaks harmoneeruma lehekülje sisu ja välimusega. HTML-i esimestes versioonides ei olnud disaineritel kirjatüüpide (ehk arvutiterminoloogias “fontide”) üle mingit kontrolli. Fondivaliku otsustas brauser, seega kuvati lehekülgi sellise fondiga, mille kasutaja oma brauseri eelistustes määratles. HTML-i hilisemad versioonid võimaldavad ka disaineritel kirjatüüpi määratleda. See ei ole kasulik mitte üksnes esteetilistel põhjustel, vaid ka kirjatüüpide erinevate suuruste tõttu. Ühte kirjatüüpi kasutades vormindatud küljendus ei pruugi teise kirjatüübi kasutamisel oma formaati säilitada.

Kirjatüüpide määratlemisel tuleks valida enamikes operatsioonisüsteemides vaikimisi olemasolevate fontide vahel. Kui valite fondi, mida kasutaja masinas ei ole, kuvab brauser teie lehekülgi kasutades kasutaja poolt määratud vaikefonti. Samuti tasub meeles pidada, et kasutaja saab oma brauseri seadetes määrata ka selle, et fondimärgendeid ignoreeritakse ja kasutatakse ainult vaikefonti.

Loetavus ekraanil

Mõned kirjatüübid on ekraanil loetavamad kui teised. Traditsioonilist kirjatüüpi nagu Times Roman peetakse üheks kõige loetavamaks paberil, kuid ekraani resolutsiooni jaoks on see liiga väike ja selle kuju tundub ebaühtlane. Ekraanilt loetavust mõjutab kõige rohkem x-i kõrgus (väikese „x”-i kõrgus) ning kirjatüübi üldine suurus.

Kohandatud traditsioonilised kirjatüübid

Times New Roman on hea näide traditsioonilisest kirjatüübist, mis on kohandatud arvutiekraanidel kasutamiseks. Serif-kirjatüüp nagu Times New Roman (vaikimisi valitud font enamikes veebibrauserites) on loetavuse poolest enam-vähem keskmine ja keskmise x-i kõrgusega. Times New Roman on hea font tekstirohkete dokumentide jaoks, mida lugejad suurema tõenäosusega prindivad kui ekraanilt loevad. Times New Romani kompaktne kirjasuurus teeb selle ühtlasi heaks valikuks ka siis, kui väikesesse ruumi on vaja paigutada palju sõnu.

Ekraani jaoks disainitud

Sellised kirjatüübid nagu Georgia ja Verdana (nagu antud kursuse õppematerjalides) disainiti just arvutiekraanilt lugemiseks; neil on suurendanud x-i kõrgus ning nad on sama kirjasuurusega tavapäraste kirjatüüpidega võrreldes väga suured. Need on ekraanilt lugemiseks mõeldud veebilehekülgedel suurepäraselt loetavad. Kuid paberile kandmisel näivad nende fontide suurendatud x-i kõrgus ja rasked tähevormid massiivsed ja kohmakad.

Kirjatüübi valimine

Kõige tavakohasem skeem kirjatüübi valimiseks on kasutada põhiteksti jaoks mõnda serif-fonti nagu Times New Roman või Georgia ning pealkirjade jaoks kontrastiks mõnda sans serif‑fonti nagu Verdana või Arial. Enamasti seame oma tekstirohked veebileheküljed Times New Roman kirjatüüpi, kuna see loob mõistliku tasakaalu informatsiooni tiheduse ja üleüldise loetavuse vahel. Enamik lugejaid eeldab, et pikad tekstiblokid on serif-fondis ning leiavad, et Times New Roman on prindituna mugav lugeda. Mitmed uurimused näitavad, et serif-font on loetavam kui sans serif-font, ja teised tõestavad jälle vastupidist.

Kuvatava kirja jaoks võite kasutada nii mõnda serif-fonti kui sellega kontrastis olevat sans serif-fonti. Kõige ohutum on kasutada ühteainsat fondiperekonda ning kasutada erinevate tekstiosade rõhutamiseks erinevat kirjapaksust ja -suurust. Kui otsustate kombineerida serif- ja sans serif-fonte, valige omavahel sobivad fondid ning ärge kasutage leheküljel rohkem kui kahte kirjatüüpi (üks serif, üks sans serif).

Järgnevalt on toodud kõige kasulikumad fondid, mis Apple Macintoshi ja Microsoft Windowsi operatsioonisüsteemidega kaasa tulevad (oleme välja jätnud bittrastri fondid ja dekoratiivsed või uudsed kirjatüübid):