Freimid (frames) on metadokumendid, mis kuvavad mitut HTML-i dokumenti ühesainsas brauseriaknas. See fail sisaldab ainult raamide parameetreid ja raame täitvate HTML-i dokumentide aadresse. Freimid on kasulikud teatud sisu jaoks ning materjalide haldamiseks. Need annavad hea võimaluse avada ühest freimist teise hüperlinkidest viidatud lehekülgi (nagu ka antud kursuse õppematerjalides on vasakus freimis sisukord ja paremas õppematerjali sisu).

Kuid freimid võivad lugejaid, kes soovivad lehekülje materjali printida või hilisemaks viitamiseks ära märgistada või brauseri “edasi” ja ”tagasi” nuppe kasutada, kergesti segadusse ajada. Freimide korral muutub problemaatiliseks ka ekraaniruumi kasutamine. Kui kasutada brauseriekraani poolitamiseks freime, peab terve hulk lugejaid iga raami sisu tervikuna nägemiseks kerima nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt. Praeguseks on veebidisaini ja kasutatavuse asjatundjad jõudnud üksmeelele, et freime tuleks kasutada ainult neil harvadel juhtudel, kui nende piiratud eelised kaaluvad üles need mitmed probleemid, mida nad põhjustavad.

Paindlikkus

Freimid on kasulikud lehekülgedel, mille sisu tihti muudetakse. Kuna freimipõhistele lehekülgedele saab teha ühe navigatsioonifaili (sisukorra), siis tuleb lehekülgede lisamisel või sealt nende eemaldamisel muuta ainult seda ühte faili. Vastasel juhul nõuab lehekülgede lisamine või kustutamine mitmete failide muutmist, kuna igal leheküljel on oma navigatsiooniosa. Sellises olukorras peab uue lehekülje lisamisel lisama vastava lingi kõigile materjali failidele.

Funktsionaalsus

Freimid võivad anda materjalide teatud alale funktsionaalse sidususe. Oletame, et materjal sisaldab Juhan Smuuli luuletuste kogumikku. Freime kasutades võibluua tema luuletustele virtuaalse “lugemissaali”: kõige vasakpoolsemas freimis oleksid navigatsioonilingid ning põhiraam paremal kuvaks tema luuletusi.

Freime võib kasutada ka lisainteraktiivsuse pakkumiseks oma leheküljel. Freimid lubavad lehekülge kasutaja ekraanile kuvada ja selle sisu muuta ilma vahepeal ekraani tühjendamata. Freimid võivad vastastikku toimida; ühes freimis lingile klõpsamine võib muuta teise freimi sisu. Näiteks kommentaaridega tekst ühes freimis võib olla lingitud jaluse freimiga, nii et tekstis oleval viitel klõpsamine avab jaluse freimis vastava märkuse.

Esteetika

Paljud lehekülje disainerid on freime vältinud, kuna neil on etteantud piirid ja paindlikkust napib. Praegused brauseritte versioonid aga võimaldavad märksa suurema hulga parameetrite määratlemist. Tegelikult võib nüüd freimi piiri väärtuseks määrata ka nulli. See võimaldab disainimisel kasutada freime ka nii, et neid näha ei jää ja nad lehekülje stiili ei riku.

Freimide alternatiiv

Visuaalne suhe freimide sisu vahel on enamasti nägijatele kasutajatele ilmselge: näiteks navigatsioonilingid vasakus, sisu paremas freimis. Visuaalse vihjeta tekib aga nägemispuudega kasutajatel freimidepõhises küljenduses orienteerumisega raskusi. Nagu eelnevalt mainitud, on freimidepõhise küljenduse vältimiseks mitmeid põhjusi, kuid kui just tingimata on tarvis neid kasutada, tuleb märgenditele FRAMESET lisada kindlasti pealkirjad ning pakkuda välja materjalides navigeerimiseks ka alternatiivne võimalus NOFRAMES (täpsemad juhendid on moodulis Sisupakettide loomine lisamaterjalide all).