See on nagu päris elu ja kaks korda loomulikum!

— Lewis Carroll, Through the Looking-Glass

Ilmselt kõige võimsam aspekt arvutitehnoloogia juures on võime teksti, graafikat, heli ja liikuvaid kujutisi tähendusrikastel viisidel kombineerida. Multimeedia veebi jõudmine on olnud raskendatud kiirusepiirangute tõttu, aga iga päev toob uusi lahendusi. Kuigi veebi multimeedia loomiseks on mitmeid võimalusi, soovitame kasutada seda, mis töötab suurel enamusel kasutajate arvutites ilma spetsiifiliste lisandprogrammideta.

Lihtsalt sellepärast, et me saame digiteerida tundidepikkuseid analoogvideosid ja neid mööda veebi laiali paisata, ei tähenda, et me seda tegema peaksime. Raamatu “Kaotatud paradiis” tekst ei ole arvutis selleks, et seda sealt lugeda. Suurem osa inimesi eelistab seda teha siiski trükiversioonist. Me digiteerime tekste eesmärgiga kasutada selliseid arvutitehnoloogia võimalusi nagu otsimine ja linkimine, et parandada arusaamist materjalist. Sama kehtib ka multimeedia kohta. Me peame arvesse võtma, kuidas kõige paremini arvutit kasutada ja mitte lihtsalt analoogvideo ja audio sisu arvuti ekraanile üle kandma.

Audio on infoedastuseks ääretult tõhus meetod. Mõelgem keemiliste ühendite mõõtmisest ja kaalumisest rääkivale õppevideole. Kumb rada – audio või video – oleks informatsiooni edastamiseks olulisem? Helilindistuse puhul kirjeldab jutustaja protseduuri ja videolindistuse puhul mõõdab ja kaalub keegi ühendeid. Kumma raja te vajadusel eemaldaksite? Kumb võiks toimida ka üksinda? Audiolindistus. Kaaluge võimalust täiustada oma esitlust audiomaterjaliga. Heli salvestamine ja optimeerimine on suhteliselt lihtne ning seda saab ka hästi pakkida.

Originaalheli lindistamisel võtke aega, et seda õigesti teha. Madalsageduslikud taustahelid, näiteks ventilatsioonimüra, on teie audiolindistusel lahutamatud. Ühegi töötlusega ei saa seda täielikult eemaldada. Pidage ka meeles, et pakkimine, mis on vajalik audio veebi viimiseks, võimendavad iga lindistusel tehtud viga (Näide: http://www.ttc.ee/~triin/sisu_edastamine/history.wav).

Slaidiseansid

Slaidiseansid on teine moodus multimeediat veebi toimetada. Slaidiseanssides sünkroniseeritakse audio seisvate piltidega. Selle lähenemise korral antakse audio vahendusel teavet ning seisvate piltidega lisatakse rõhke. Näiteks kui esitada ülalmainitud õppevideot slaidiseansina, tuleks kasutada videotöötluse tarkvara, et sünkroniseerida jutustus kaalumise ja mõõtmise protseduuri piltidega. Seisvad pildid on palju efektiivsemalt pakitavad kui video ning kuna slaidiseanss ei nõua sujuvat liikumist, võib filmi kaadrivahetus olla aeglane. See omakorda tähendab, et rohkem mahtu saab jätta pildikvaliteedile.

Video on veebis edastamiseks kõige raskem multimeedia liik. Üks sekund pakkimata standardset NTSC videopilti nõuab umbes 27 MB kettaruumi. Kui sellist materjali tahetakse veebis edastada, võib vajalik töömaht olla sedavõrd suur, et muudab selle materjali kasutuks. Võimaluse korral tuleb videomaterjali sisu kujundada vastavalt veebi võimalustele.

• Filmige algupärane video; sellisel juhul võite ise protsessi kontrollida, et ka madala resolutsiooni ja aeglase kaadrivahetusega video näeks hea välja ja oleks hästi pakitav.

• Filmige lähivõtteid. Suure plaani võtted sisaldavad liiga palju detaile, mis madalal resolutsioonil näha ei jää.

• Võimaluse korral kasutage lihtsat ühevärvilist tausta. See muudab video väikesed elemendid paremini eristatavaks ja suurendab pakkimise tõhusust.

• Kasutage statiivi kaamera liikumise vähendamiseks. Kaamera lukustamine ühte asendisse minimeerib erinevusi kaadrite vahel ja parandab suuresti video pakitavust.

• Vältige suumimist ja panoraamimist. Need võivad muuta aeglase kaadrivahetusega filmid segadusseajavaks ning halvendada nende pakitavust.

• Kasutage video toimetamisel võtete vahel selgeid üleminekuid. Ärge kasutage videotöötluse tarkvara poolt pakutavaid üleminekuefekte, nagu näiteks hajutamine või ekraanilt pühkimine, kuna need ei ole tõhusalt pakitavad ning ei jookse veebis sujuvalt.

• Kui te digitaliseerite materjali, mis oli algupäraselt lindistatud video või filmi jaoks, valige materjali hoolikalt. Otsige klippe, mis sisaldavad minimaalset liikumist ja millel puuduvad olulised väikesed detailid. Liikumine ja detailid on madala resolutsiooniga videote kõige ilmsemad puudused.

Lisandunud on võimalus siduda sünkroonselt spetsiaalse tarkvara abil slaidiseanss (slaidid ja audio) ning video (Näide: http://video.ut.ee/filosoofia/).

Animatsioon

Enamik veebianimatsioone nõuab vaatamiseks spetsiaalseid lisandprogramme. Erandiks on animeeritud GIF-vorming, mis on vaieldamatult kõige sagedasem animatsioonivorming veebis ning millel on tihedalt kannul Macromedia Flash vorming (Näide: http://www.ttc.ee/~triin/sisu_edastamine/rong.swf). GIF-vormingus animatsioon koondab üksikud GIF-pildid ühte faili. Animatsioone võib seadistada ennast leheküljel pidevalt kordama ning samuti saab määrata animatsiooni iga kaadri kestuse (Näide: http://www.ttc.ee/~triin/sisu_edastamine/mitosis.gif).

Animeeritud GIF-idel on mitmeid varjukülgi. GIF‑animatsioonidel ei ole kasutajatel mingisugust muud lihtsat moodust pidevalt korduvaid animatsioone peatada kui lihtsalt brauseri aken sulgeda. Samuti puuduvad neil vahendid mittekorduva animatsiooni kordamiseks. Teiseks ei esine animeeritud GIF-vormingus kaadritevahelist pakkimist, mis tähendab, et kui loote kümnest kaadrist koosneva animatsiooni ja iga kaadri maht on 20 KB, tuleb lehele üles panna 200 KB fail. Ja viimane varjukülg puudutab animatsioone üldiselt. Enamik animatsioone ei ole midagi muud kui tähelepanu kõrvalejuhtimine. Kui te panete animatsiooni põhisisu kõrvale, häirite sellega lihtsalt lugejate keskendumist ja hoiate neid eemal oma materjalide eesmärgist. Kui te sunnite lugejaid läbima edevat Flash-vormingus sissejuhatust iga kord, kui nad teie materjale külastavad, siis nad tõenäoliselt loobuvad peagi sellel lehel käimisest.

Siiski on veebis animatsiooni jaoks oma koht. Lihtne animatsioon veebisaidi pealehel võib mõõdukas koguses olla just piisavalt köitev, et kutsuda kasutajaid materjale avastama. Sellise pealehe põhisisuks on enamasti vaid linkide menüü, nii et tähelepanu kõrvalejuhtimise oht on väiksem, kui see oleks lehekülje sisu juures. Animatsioon võib olla kasulik ka illustreerimaks ideid või protsesse, näiteks mingi nähtuse muutumine aja jooksul. Kui kasutate animatsiooni, mis on teie materjalide sisuga seotud, on üheks võimalikuks viisiks, kuidas tähelepanu kõrvalejuhtimist vältida, animatsiooni kuvamine teises aknas. Selline võte annab vaatajale kontrolli võimaluse. Nad saavad animatsiooni nägemiseks akna avada ning kui nad on lõpetanud, siis selle sulgeda.

Kasutajasõbralikkus

Disainerid peavad oma materjalide kasutajaid teavitama, millal nad sisenevad kiiret ühendust nõudvasse alasse ning andma neile selles alas tegutsemiseks vajalikud juhtimisvahendid. Samuti peaks viitama, millist eritarkvara kasutaja vajab.

Ilmselt on kõige masendavam see, kui lõpuks jõuate soovitud leheküljeni ja avastate siis, et te seda ei soovinudki või et see sisaldab sellises vormingus materjale, mida te ei näe. Just tehnoloogiliselt nõudliku multimeedia puhul on eriti oluline anda kasutajatele piisavalt teavet, et nad saaksid langetada teadliku otsuse enne, kui nad klõpsavad, nii et nad teavad, mida oodata ja on valmis teie materjale vastu võtma.

Suurte nõudmistega materjal nagu näiteks multimeediafailid ei tohiks olla osa teie veebisaidi põhidisainist. Need materjali peaksid ilmuma teisestel lehekülgedel, mida kirjeldatakse ja millele pääseb ligi materjalide pealehekülgedelt. Menüülehekülg peaks olema kirjutatud lihtsas tekstis, et see laeks kiiresti ja ei vajaks spetsiaalset tarkvara. Lisage kirjeldavat informatsiooni materjalide kohta koos eelvaadetega, näiteks videost tehtud ülesvõtted. Tooge ära meediumifailide taasesituse aeg ning alla laetavate materjalide failisuurus. Lisaks selgitage põhjalikult, millist spetsiaaltarkvara on kasutajal vaja, et saada ligipääs materjalidele, ning andke link lehele, kust seda tarkvara saab alla laadida. Kasutajatel peaks olema enne allalaadimist selge ettekujutus sellest, milliste materjalidega on tegemist.

Juhtimisvahendite kasutamine

Kui pakute kasutajatele multimeedia materjale, võimaldage neile juhtimisvahendite kasutamist. Videopleierite juhtriba on äärmiselt tõhus element, mis võimaldab video- ja audiofaile juhtida ning annab ühtlasi olekuteavet. See võimaldab kasutajatel reguleerida helitugevust, faili käivitada, peatada ja edasi kerida ning annab teavet selle kohta, kui suur osa filmist/audiost on alla laetud.

Kui te kontrollivahendeid ei lisa, ei ole teie leheküljele sattunud kasutajal mingit võimalust oma tegevust juhtida. Näiteks kui külastaja vaatab teie lehekülge avalikus kohas ning te olete lehekülje taustaks pannud korduvad linnuhäälitsused, mida kasutaja ei saa kontrollida, saab kasutaja ebameeldiva (ja võimalik et ka piinliku) kogemuse osaliseks. Sellises olukorras paljud kasutajad lihtsalt sulgevad brauseriakna, et helid vaikiksid, mis tähendab, et nad lehekülje sisu ei näegi.

Meediumiliidese disainimisel lähtuge põhimõttest, et suhtlus meediumiga oleks täielikult kasutaja kontrolli all. Lisage alati kasutaja juhtimisvahendid nagu juhtriba ning veenduge, et kasutajal oleks võimalik see välja lülitada. Vältige etteantud taasesituse võimalusi nagu automaatne taasesitus või kordamine, mis võtavad kasutajalt kontrolli toimuva üle. Näiteks automaatse taasesituse korral algab meediumifailide taasesitus pärast veebilehekülje laadimist. Kui leheküljel on ka muid elemente, näiteks kirjeldav tekst, siis on video ainult tekstist huvitatud kasutaja jaoks häiriv. Kujundage meediumiliides selliselt, et failid käivituksid ainult siis, kui kasutaja ise taasesituse käivitab (Näide: http://www.ttc.ee/~triin/sisu_edastamine/teksti_sees.htm).