AKTOR/TOIMIJA /7-8/

[acteur : näitleja, actor]

 

1 Ajalooliselt on termin toimija [acteur: näitleja tähenduses] aegamööda asendunud terminiga karakter [dramaturgiline persoon], mis osutab suuremale täpsus- ja üldistusvajadusele (ka lendav vaip või äriettevõte on toimijad), ja seega selle termini kasutus on ületanud kirjandusliku valdkonna piirid.

2 Tekitatud sellistest operatsioonidest nagu hõlmamine* ja väljajätt* (mis kuuluvad enontsiatsiooni* valda), on toimija leksikaalne üksus, tüübilt nominaal [nimisõnaline], mis, kord juba sisenenud diskursusesse, peab oma ilmumise hetkest alates vastu võtma investeeringuid/ sisestusi* narratiivse süntaksi* ja diskursiivse semantika* pinnalt. Tema semantiline sisu tundub põhiliselt koosnevat individuatsiooni* seemi kohalolekust, mistõttu ta esineb semiootilises universumis autonoomse figuurina. Toimija võib olla individuaalne (näiteks Peter) või kollektiivne (näiteks rahvahulk), kujundlik/figuratiivne* (antropomorfne või zoomorfne), või abstraktne/mittefiguratiivne (näiteks saatus). Toimija isiksustumine [indiviidiks saamine] on sageli märgistatud sobiva nime omistamisega, kuigi seda ei tohiks ühelgi juhul käsitleda kui tema eksistentsi sine qua non`i [põhimist seisundit]. Hägune temaatiline* roll (näiteks, "isa") võib sageli olla kasutuses kui toimija nimetus: onomastika* [pärisnimeteadus], oluline diskursiivse semantika jakss, on komplementaarne aktorialisatsiooniga (toimija moodustumine), mis on üks diskursiivse süntaksi* protseduuridest.

3 Esialgu oli termin toimija ühendatud ja vastandatud terminiga aktant. Võrdlevast vaatepunktist, kui uurida jutuvariantide tervikkorpust, on märgatav, et näiteks üksik subjekt-aktant võib ilmneda läbi mitmete juhuslike toimijate [acteurs-occurrences]. Sellest hoolimata, distributiivne* analüüs, sellisel viisil rakendatult, kriipsutab alla peamiselt aktandi invariantset* iseloomu, ja samal ajal ei anna mingisugust informatsiooni toimija iseloomulike omaduste kohta. Tuleks pidada meeles, et toimija ulatub lause piiridest välja, ja, tänu anafoorile*, kestab läbi diskursuse - või vähemalt läbi diskursiivse järgnevuse – identiteedi* printsiibis. Sellest vaatepunktist nähtuna ta lõpeb olemast üksiku, invariantse aktandi variatsioon* ja hõlmab edukalt mitmesuguseid aktantseid* rolle. Samamoodi, kuna diskursus on semantiliste väärtuste lahtilaotumine, võib toimija endale haarata ühe või ka mitu erinevat temaatilist* rolli.

4 Võib luua veelgi täpsema definitsiooni, vaadeldes toimijat kui /8/ süntaktiliste ja semantiliste komponentide koondumis- ja sisestuspunkti. Olemaks toimija, peab lekseemil peab olema vähemalt üks aktantroll ja vähemalt üks temaatiline roll [aktantrakendus ja temaatiline rakendus]. Lisaks peaks veel märkima, et toimija ei ole mitte ainult nimetatud rollide sisestuspunkt, vaid on seda ka nende transformatsioonide jaoks, kuna diskursus koosneb põhiolemuselt väärtuste* edukate juurdesaamiste ja kadumiste vastastikustest mõjutustest.

5 Teksti pindkihis on nähtav aktoriaalne struktuur, mis ei ole midagi muud kui topoloogiline struktuur. Erinevatest toimijatest ehitub sõlmede [tihenduste ; loci] võrgustik, mis, kuigi põhiolemuselt tühjad, on ikkagi kohad, kus narratiiv ja diskursiivsed struktuurid ilmnevad/manifesteeruvad.

6 Diskursuse produktsiooni* seisukohast tuleb teha vahet enontsiatsiooni/lausumise* subjekti (see on implitsiitne aktant, mida lausung loogiliselt eeldab), ja lausumise toimija vahel. Selle olukorra näiteks võiks olla «Baudelaire», defineeritud oma diskursuste totaalsusega [täieliku kogumiga].

- INDIVIDUALISATSIOON, IDENTITEET, AKTORIALISATSIOON