Veebilehekülje kujundamine sisaldab natuke nõidust. HTML-i on välja töötanud tehnikud ja teadlased, kes ei kavandanud seda küljendusvahendina. Nende eesmärk oli kirjeldada dokumendi struktuuri, mitte määrata dokumendi välimust. Ent kui tegelik maailm veebi jõudis, hakkasid graafilised disainerid HTML-i algelisi vahendeid kohandama selleks, et toota trükimaterjalidega sarnanevaid dokumente. Eesmärk ei olnud luua “kirevamaid” ja “ilusamaid” lehekülgi. Trükitud dokumentide küljendus on arenenud üle sadade aastate konkreetsetel ja praktilistel põhjustel ning võrreldes veebi esialgse üheveerulise küljendusega on sellel mitmeid funktsionaalseid eeliseid.

Paindlik disain

Veeb on paindlik keskkond, mis peab sobima erinevatele kasutajatüüpidele ja kuvaritele. Erinevalt trükidokumendist, mis on oma keskkonda “fikseeritud”, sõltub veebilehekülje välimus niisugustest elementidest nagu kuvari suurus, resolutsioon (lahutus) ja värvisätted, brauseri akna kõrgus ja laius ning tarkvaraseadistused nagu näiteks lingi ja tausta värvisätted ja saadaolevad kirjatüübid. Ei ole mingit võimalust omada täielikku kontrolli veebilehekülje disaini üle. Seega on parimaks lähenemiseks selle keskkonna eripäraga leppida ja disainida paindlikud leheküljed, mis on loetavad ja kättesaadavad kõikidele kasutajatele.

Luues materjale mitmekülgsele publikule, tuleks kasutada allpool kirjeldatud küljendtabeleid.

Küljendtabelid

Kui panna veebilehele lihtsalt hulk teksti, määrab kasutaja brauseri aken rea pikkuse. Kui kasutaja muudab oma akna suurust, siis muutub vastavalt ka teksti asetus. Kuigi selline kohandatavus on veebilehekülje põhiomaduseks, võib see kasutaja jaoks raskendada lehe kasutamist. Kõik eespool mainitud loetavuse ja stiiliga seotud küsimused, tuginevad veebidisaineri võimele asetada sõnu, pilte ja ekraanielemente leheküljele teatava täpsusega.

HTML-i piirangutest tingituna on veebidisaineritele praegusel hetkel ainsateks usaldusäärseteks küljendusvahenditeks HTML-i tabelid.

HTML-i tabeli käitumine sõltub suuresti selle lahtrite määratlemisest. Üheks tabelite “tunnuseks” on see, et nad üritavad olla vastutulelikud - nad laienevad ja vähenevad vastavalt oma sisu mahule ja brauseriakna mõõtmetele. Kõige algelisemas vormis ei ole tabelid palju enamat kui lihtne tekst.

On võimalik luua paindlik tabelite paigutus, mis graatsiliselt muudab oma suurust, ohverdamata disaini terviklikkust, kuid kui tahta tabelite abil saavutada täpset küljendust, peab kasutama fikseeritud laiusega küljendtabeleid.

Sisu asetamine fikseeritud laiusega tabelisse tähendab seda, et lehekülje küljendus püsib stabiilsena, sõltumata kasutaja ekraani või brauseri akna suurusest. Kontrollitud küljenduse varjuküljeks on see, et suurtel kuvaritel jääb suur osa ekraanipinnast kasutamata. Fikseeritud paigutuse “tühermaaefekti” on võimalik vältida tabeli asetamisega brauseri akna keskele või lisades taustagraafika, mis täidaks ekraani tühje alasid.

Fikseeritud laiusega tabelites peab lahtri laiused määrama absoluutväärtustega. See hoiab ära tabelite laienemise üle terve akna. Lisaks, et hoida ära tabeli kokkutõmbumine väikese akna korral, tuleb igasse lahtrisse lisada nähtamatu pilt, mille laius võrdub tabelilahtri laiusega. Need kaks võtet sunnivad tabeli lahtreid säilitama oma mõõtmeid, hoolimata brauseri akna suurusest.

Sageli arvatakse, et disainerid peaksid omaks võtma veebidokumentide iseloomu ja looma paindlikke küljendusi, mis kohanevad erinevate vaatamistingimustega. Et seda teha, tuleb leppida kontrolli kaotamisega mitmete lehekülje disaini aspektide üle, eriti puudutab see rea pikkust. Paindlik disain on mitmes mõttes palju raskem kui fikseeritud disain, kuna see eeldab sügavamat arusaama HTML-ist ning selle rakendamisest üle brauserite. Ühtlasi nõuab see avatumat mõtlemist, mis arvestab lisaks autori enda arvuti konfiguratsioonile ka teiste võimalike konfiguratsioonidega, nii et valmiv graafika ja küljendus töötaks igasugustes vaatamistingimustes.

Tabelid on loomupäraselt paindlikud, seega üks paindliku disaini võimalus on lasta tabelitel endil muuta oma suurust vastavalt nende sisule ja brauseri akna suurusele. Teine võimalus on lahtri laiuse täpsustamine protsentidega; näiteks vasaku veeru laiuseks määratakse 40% ja põhiteksti veeru laiuseks 60%. Sellisel juhul veerud muudavad oma suurust, kui akna suurus muutub, kuid nad säilitavad alati oma suhtelise proportsiooni, sõltumata brauseri akna suurusest. Samas võite paindlikus küljenduses kasutada ka kombinatsiooni fikseeritud ja paindlikust lahtrilaiusest. Selle võtte korral näidatakse täpset paigutust vajavate veergude (näiteks navigeerimisveerg või veeruvahe) laius pikslites ning järelejäänud veerg, näiteks tekstiveerg, jäetakse paindlikult muutuvaks vastavalt ekraani suurusele. Näiteks on antud lõik esitatud 60%-laiuses piirjoonteta tabelis.