Pikkade kursuste eeliseks on see, et õppijatele saab anda erinevaid rolle ja kohustusi, nt dialoogide algatamine, ülalhoidmine ja hindamine. Selleks peab aga tuutor olema õppijatele heaks eeskujuks ja võimeline kirjeldama seda, mida õppijatelt dialoogi erinevates faasides oodatakse.

Sidusõppe puhul peab olema käepärast suur valik tõhusaid ja motiveerivaid stsenaariume. See suurendab võimalust, et õppija hakkab õppetöös aktiivselt osalema ja saab sellest seeläbi kasu. Järgnevalt on toodud mõningad kasulikumad sidusarutelude meetodid.

Grupiaruanne. Õppijad töötavad väikestes gruppides suletud konverentsidel. Kokkuvõtte töö tulemuste kohta võib esitada teistele osalejatele ühiskonverentsil.

Vajaduste täpsustamine. Tuutor on klient/kasutaja ja paneb õppijad - nt gruppides - analüüsima kliendi/kasutaja konkreetseid vajadusi intervjuu vormis.

Hääletamine. Tuutor paneb hääletusele ühe või mitu küsimust.

Vastus. Õppijad annavad tehtu kohta tagasisidet (nt positiivseid kommentaare konkreetsete osade/lahenduste/väljendite kohta; esitavad küsimusi ja teevad parandusettepanekuid). Soovitav oleks leppida kokku vastustes sisalduvate sõnade arv, et tegevust grupisiseselt pisut hajutada, samuti nende inimeste arv, kellele iga õppija peab vastama. Sel viisil saavad kõik võimaluse ennast väljendada.

Ühelt kõigile. Õppijad võivad näiteks lugeda artiklit mingi teema kohta ja saata tuutorile oma kommentaarid e-posti teel enne kindlaksmääratud tähtaega. Ettenähtud ajal esitatakse kõik kommentaarid ühiskonverentsil. See protseduur suurendab õppijate võimalusi anda oma panus, ilma et teised osalejad mõjutaksid neid.

Must-valge. Teemade arutamisel palutakse õppijatel olla teema suhtes kas negatiivselt või positiivselt meelestatud.

Vabadus. Õppijaid julgustatakse spontaanselt väljendama oma mõtteid arutatava teema kohta, arutelu ei pea sealjuures olema eriliselt struktureeritud. Kui see teenib konkreetset eesmärki, võivad õppijad jääda koguni anonüümseks, nt ajurünnaku protsessi käigus.

Ristküsitlus. Õppijat julgustatakse osalema ristküsitluses, mille puhul teised õppijad esitavad küsimusi teatud teema kohta.

Juhitud dialoog. Tuutor esitab küsimuse, õppija vastab ja tuutor esitab uue küsimuse. Sel viisil tuleb iga teine kommentaar tuutorilt.

Hajutamine. Tuutor esitab korraga palju küsimusi. Iga õppijat julgustatakse vastama nendele küsimustele, mille vastu tal on eriline huvi.

Kõigi kord. Iga õppija vastab tuutori samale küsimusele. Kui kõik on sellele vastanud, siis loetakse teema ammendatuks.

Juhendatud avastamine. Õppijad esitavad küsimusi seoses uurimis- või uuringute andmetega. Tuutor avalikustab tulemused, kui õppijad esitavad samu küsimusi, mis ilmnevad uurimuses või teadustöös.

Bluff. Tuutor esitab valeväite ja laseb õpilastel endil avastada, et see on väär. Seda meetodit ei tohiks aga liiga tihti kasutada ning selle rakendamisel tuleks olla ülimalt ettevaatlik.