BAASSEMANTIKA (330-331)

(sémantique fondamentale)

1. Baassemantika täiendab narratiivset semantikat ja moodustab koos sellega semiootilise grammatika (semiootiliste struktuuride tasandil) semantilise komponendi*. Baassemantikat iseloomustab abstraktsus*, samuti (koos baassüntaksiga*) vastavus diskursuse generatiivse trajektoori* algpunktile. Baassemantilised üksused on signifikatsiooni elementaarstruktuurid*: neid saab väljendada semantiliste kategooriatena* ja paigutada semiootilisse ruutu (andes neile loogilis-semantilise staatuse ja operatsionaalsuse).

2. Reeglina arvatakse, et piisab ühest semantilisest kategooriast, et tekitada läbi järjestikuste investeeringute* igas generatiivses instantsis diskursuse mikromaailm*. Kuid täpselt samuti võivad ka kaks erinevat semantilist kategooriat, käsitletavad kui skeemid* semiootilises ruudus, genereerida innovatiivse diskursuse (analüütilise või sünteetilis-müütilise). Ebaühtlaste ja ilma lõputa diskursuste esinemine ei lähe selle kontseptsiooniga vastuollu: täpselt nagu kahe või enama osalisega diskursus (vastavalt dialoog ja rühmadebatt) võivad koosneda ühest diskursusemaailmast ja võlgneda oma fundamentaalorganisatsiooni vaid ühele kategooriale (või kahele vastasmõjus olevale), võib üks manifesteerunud diskursus olla ebaühtlane ja kuuluda mitmesse diskursusemaailma. Samuti võib ette kujutada, et teatavate spetsiifiliste tingimuste esinemisel domineerib üks kategooria (või kaks vastasmõjulist skeemi) üle teiste, neid kontrollides või koordineerides. Sellisel mehhanismil on hierarhiline vorm. Kui see valitseb mõnes kultuuris, kasutatakse episteemi* mõistet.

3. Kuivõrd semantilist maailma* saab artikuleerida kahel viisil — nii individuaalse (isik) kui sotsiaalsena (kultuur) — võib püstitada hüpoteesi*, et esineb kahte tüüpi semantilisi universaale*: kategooriad elu–surm ja loodus–kultuur. Nende kahe kategooria operatsionaalne efektiivsus tundub vaieldamatu.

4. Sel tasandil näib baassemantika olevat seemiliste kategooriate nimistu (või taksonoomia?), mida on võimeline kasutama lausumise* subjekt*, nagu mitmeid virtuaalseid* aksioloogilisi süsteeme. Nende süsteemide väärtused aktualiseeritakse üksnes narratiivsel tasandil, subjektidega ühinemise hetkel. Sellist aksioloogilist elementaarstruktuuri, loomult paradigmaatilist, saab süntagmatiseerida süntaktiliste operatsioonidega, mis põhjustavad nende termide ennustatava liikumise semiootilises ruudus. Siis saab semantiline struktuur /331/ võtta vastu süntagmaatilise representatsiooni.

 

— GENERATIIVNE TRAJEKTOOR; SEMANTIKA; STRUKTUUR (B: signifikatsiooni/tähendustamise elementaarstruktuur); EPISTEEM; SEMANTILINE MAAILM