PARADIGMAATIKA (266)
(paradigmatique, paradigmatic )
- Universaalse dihhotoomia süsteem*/protsess* termineid tähistab Hjelmslev semiootikasse haaratuna sõnadega paradigmaatika ja süntagmaatika.* Nimetatud dihhotoomia on olemuslikult ja täielikult rajatud seoste tüüpidele, mis on tema telgede iseloomustajateks. Paradigmaatilisel teljel paiknevate entiteetide vahelised funktsioonid on “korrelatsioonid” (loogilised “kas … või …” –tüüpi disjunktsioonid), samal ajal, kui süntagmaatilisel teljel paiknevate entiteetide vahelised funktsioonid on “relatsioonid/suhted” (loogilised “ja … ja …” –tüüpi konjunktsioonid). Paradigmaatika on seega defineeritav kui semiootiline süsteem, mille moodustavad disjunktiivsetes seostes paradigmad. See võimaldab paradigmaatikat vaadelda kui taksonoomilist* hierarhiat.*
- Paradigmaatikat võib võtta kui Saussure’i loomuliku keele* mõiste reformuleeringut. Seda aga selle erandiga, et Hjelmslevi süsteem ei rajane paradigmade ja paradigmadesse kuuluvate terminite vahelistel korrelatsioonidel vaid kategooriate* (defineerituna süntagmaatilise käitumisviisi kaudu) vahelistel korrelatsioonidel. Kui Saussure’il “lausete moodustamine sõnade kokku panemise teel” kuulub kõne* juurde, siis kategooria definitsioon, mis on samaaegselt paradigmaatiline ja süntagmaatiline, lähendab Hjelmslevi paradigmaatikat Chomsky kompetentsusele*, mis sisaldab lause moodustamise reegleid.
- Kirjandusemiootika* paneb suurt rõhku paradigmaatilise telje projekteerimisele süntagmaatilise telje suhtes. Protseduur, mis R. Jakobsoni järgi iseloomustab arvukate poeetiliste* diskursuste eksisteerimisviisi. Terminid, mis on paradigmaatilises disjunktsioonis, võivad süntagmaatilisel teljel esineda konjunktsioonis (esineda koos — näiteks antifraas* võib avalduda antiteesi* vormi all). Üldistus ja Jakobsoni poolt tunnetatud kõnealuse printsiibi veelgi rangem formuleerimine on välja toonud paradigmaatiliste projektsioonide rolli narratiivsete diskursuste organiseerimisel, eriti narratiivi* skeemis.