Veebisait koosneb järgmistest osadest: loomariigi süsteem, eluslooduse süsteem, nomenklatuur, kladogrammid ja kasutatud materjalid. Loomariigi süsteemi alt leiab loomade klassifikatsiooni kuni klassideni, kust saab edasi liikuda klasside peal klõpsates ideaaljuhul perekondade või liikideni. Eluslooduse süsteemi osas on näidatud loomade paiknemine selles. Nomenklatuuri all on juttu natuke teaduslike nimede kirjutamisest ja kategooriatest mida kasutatakse klassifitseerimisel. Kladogrammide all on toodud erinevad fülogeneesi puud. Kasutatud materjalide alt leiab algmaterjalid, millel siin koostatav süsteem põhineb.
Siin kasutatakse palju süstemaatika alast terminoloogiat (takson, klaad, monofüleetiline rühm jne), mille kohta võib infot saada siit. Link viitab pdf failile, mis on konspekt Erast Parmasto (1996) kirjutatud biosüstemaatika lühiõpikust. Inglise keeles on olemas näiteks sõnastikud The Tree of Life Web Project leheküljel (http://www.tolweb.org/tree/home.pages/glossary.html) ja Günter Bechly poolt koostatu.
Veebisaidi eesmärgiks on kajastada võimalikult kaasaegset ja fülogeneetilise süstemaatika põhimõtteid (s. t. eluõigust saavad ainult monofüleetilised rühmad) arvestavat loomade süsteemi. See on pidevas muutumises - vastavalt sellele kuidas mu arusaamad muutuvad ja kuidas ma jõuan uued teadmised süsteemi erinevates osades sisse viia. Tegemist ei ole mingi ametliku süsteemiga, erinevusi kirjanduses avaldatu ja siin toodu vahel on vastavalt kommenteeritud.
Rakendades klassifitseerimisel fülogeneetilist süstemaatikat ja molekulaarseid andmeid (lisaks morfoloogilistele andmetele), kujuneb siin tihti välja selline süsteem, mis erineb märgatavalt traditsioonilistest süsteemidest. Näiteks on kidakärssussid arvatud keriloomade hõimkonda, linnud roomajate klassi (seda teati juba varemgi, enne geenide sekveneerimisi), vaalalised sõraliste seltsi, täid ja väivilised kõdutäiliste seltsi jne. Samuti nagu toimuvad muutused erinevate loomarühmade süstematiseerimisel, võib ka loomariigi enda defineerimisel tekkida küsimusi. Kas loomi üldse käsitledagi omaette riigina või peaks nad eukarüootide seas paigutama mingisse teise riiki? On olemas ainuraksed eukarüoodid (vt. lehekülgesid Eukarüootide fülogenees ja Eluslooduse süsteem), kes on loomadele lähemalt suguluses kui nad on taimedele või seentele. Kas neid ainurakseid käsitleda omaette riikidena või arvata nad loomade hulka? Või hoopis nad ühendada koos loomade ja seentega tagaviburlaste (Opisthokonta) riiki? Allpool on lihtsusatult toodud, kuidas on aegade jooksul loomariiki piiritletud (teaduslikus mõttes):
Traditsiooniliselt (ütleme 19. sajand kuni 1960. aastad) jagati loomariik (Animalia) hulkrakseteks (Metazoa) ja ainurakseteks (Protozoa), viimasesse rühma kuulusid heterotroofsed ainuraksed (autotroofsed ainuraksed jäid botaanikute uurimisvaldkonda ja selliseid rühmi, kus oli mõlemat toitumistüüpi harrastavaid organisme, uurisid nii botaanikud kui zooloogid).
1960. aastatel, kui tulid kasutusele uued meetodid (elektronmikroskoopia ja molekulaarbioloogilised meetodid) hakati tasapisi aru saama põhimõttelistest erinevustest erinevate eukarüootide vahel. Näis, et enamus ainuraksetel eukarüootidel ei olnud midagi ühist hulkraksete seente, taimede või loomadega, välja arvatud ainult see, et nad kõik on eukarüoodid. Ainukesed ainuraksed, kes veel paistsid evolutsiooniliselt lähedased olema nendele hulkraksetele olid rohevetikad (taimed), kaelusviburlased (loomad) ja viburseened (seened). Loomariiki jäeti nüüdsest ainult hulkraksed olesed (alates käsnadest), s.t. Metazoa ja Animalia said sünonüümideks.
Ütleme, et 1990. aastate keskpaigast alates on tasapisi hakatud loomariiki arvama jälle mõningaid ainurakseid. Limaeosloomad (Myxozoa) on koguni kolinud hulkraksete loomade hulka, see tähendab et need "ainuraksed" on tegelikult siiski hulkraksed (täpsemalt ilmselt kahekülgsed). Nad on lihtsalt parasiitse eluviisi tõttu niivõrd redutseerunud, et neid võis organisatsiooni taseme poolest pigem ainurakseteks kui hulkrakseteks pidada. Pikka aega on hulkraksete loomade lähimateks sugulasteks peetud kaelusviburlasi (Choanoflagellata). Nad ju kahtlaselt sarnased käsnade kaelusviburrakkudega. Mitmed uuringud on näidanud veel mõnede ainuraksete (nt. Ichthyosporea) lähedast sugulust loomadega (vt. eluslooduse süsteemi).
Kas siis tulekski jälle loomade riiki arvata teatud ainuraksed? Minu arvates oleks see mõistlik, sest muidu tuleks ka näiteks kaelusviburlastele (Choanoflagellata) anda riigi staatus (neid ainurakseid oleseid on ainult 150 liigi ringis). Analoogne situatsioon on ka seente ja taimedega (vt eluslooduse süsteemi, milline on siin seene- ja taimeriigi koostis). Samas on üks võimalikest variantidest need süstemaatilised kategooriad (riigid, hõimkonnad, klassid jne.) üldse hüljata ning hakata taksoneid defineerima fülogeneetiliselt, mingit kategooriat määramata. Seda lubab fülogeneetiline nomenklatuuri koodeks (PhyloCode). Taksoni fülogeneetilisel defineerimisel sõltub selle koostis teadmistest vastavate organismide fülogeneesi kohta. Seetõttu tuleb taksonite defineerimisel olla ettevaatlik, muidu võib uute teadmiste kogunemisel selle koostis kardinaalselt muutuda. Näiteks kui defineerida käsnade (Porifera) hõimkond klaadina, kuhu kuuluvad lubikäsnad, klaaskäsnad, päriskäsnad, nende viimane ühine eellane ja kõik selle järglased, siis võib juhtuda, et käsnad hakkavad sisaldama ka pärishulkrakseid (kõik teised loomad: ainuõõsseid, selgroogseid, lülijalgseid jne.); seda sellepärast, et viimased ei pruugi olla võrdselt suguluses kõikide käsnadega, vaid on osadele käsnadele lähedasemad kui teistele (molekulaarsed andmed paistavad sellele vihjavat). Sellisel juhul muutuks Porifera sünonüümseks nimega Metazoa... Nüüdseks leidub kirjanduses mitmeid näiteid fülogeneetilise nomenklatuuri rakendamisest. Praegune PhyloCode ei keela siiski ka kategooriate määramist. Sellisel juhul võiks igal kindlal kategoorial aga olla ligikaudne vanus, et samal tasemel olevad kategooriad oleksid paremini võrreldavad (näit. võiks hõimkond olla 500-600 miljoni aasta vanune, klass 300 miljoni aasta vanune jne.).
Liikide arv loomariigi erinevate süstemaatiliste rühmade vahel on väga ebaühtlaselt jaotunud. Umbes 99% loomaliikidest on koondunud üheksasse hõimkonda (käsnad, ainuõõssed, okasnahksed, rõngussid, lameussid, ümarussid, keelikloomad, limused ja lülijalgsed), kusjuures umbes 70% kirjeldatud liikidest kuuluvad klassi putukad (Insecta). Paljud hõimkonnad sisaldavad ainult üht kuni mõnisada liiki (näit. naastloomad, kammloomad, ürgkeelikloomad, Cycliophora, siilussid jt.).
Küsimused, soovitused, kommentaarid, teated vigade kohta jne. on teretulnud aadressil: mprous (ät) ut. ee