Hindamismeetod sõltub õpetatavast ainest (oodatavast õpitulemusest ja õppe-eesmärgist); materjali omandatuse tasemest (aine õppimise alguses kasutatakse rohkem reprodutseerivamaid meetodeid); õpigrupi suurusest; õpikeskkonna tingimustest.

Hindamisstrateegia valikul tuleb silmas pidada, et need võimaldaksid hinnata nii õppija arengut kui lõpptulemust.

Hindamist võib läbi viia erinevatel viisidel. Thorpe (1987) eristab kolme hindamise viisi:

• Enesehindamine (self-assessment) - õppematerjalide teksti integreeritud küsimused palvega õpitut üle vaadata, korrata, kokku võtta.

• Hindamine arvuti abil (computer assessment) - tavaliselt test valikvastustega küsimustest, aga ka kõikidest teistest küsimuste tüüpidest, mida on võimalik arvuti abil automaatselt hinnata: lühivastustega, vastavusse seadmise, õigesse järjestusse seadmise, lünkade täitmise küsimused, ristsõna lahendamine. Üha rohkem kasutatakse interaktiivseid multimeedia harjutusi, eneseteste ja ülesandeid (näiteks HotPotatoes). Arvuti kasutamine lisab testimisele palju lisavõimalusi. Arvutitestid võimaldavad enamasti määrata, kui palju on õppijal aega testi sooritamiseks ning kas testi saab sooritada üks või rohkem kordi. Kui test ei sisalda pika tekstilise vastusega küsimusi, siis peab programm automaatselt punktiarvestust ning esitab koheselt saadud tulemuse. Kui aga test sisaldab pika tekstilise vastusega küsimusi, peab õpetaja või tuutor ise testi tulemused läbi vaatama ning hinnangu andma. Saab korraldada ka nii, et teatud testitulemuse tase avab automaatselt järgmise õppetüki või testi.

• Hindamine õppejõu/tuutori poolt (tutor assessment) - kirjalikud ülesanded (esseed, referaadid, projektid, probleemide lahendused jm), mida tuutor hindab ja millele tagasisidet annab. See on üks levinumaid hindamise viise, kuid selle suurimaks puuduseks on tuutori suur töökoormus ning sellepärast pole mõttekas kõiki ainekursuse ülesandeid tuutori poolt hinnatavatena planeerida. Tuutori töökoormus väheneb, kui lasta õppijatel essee kirjutada mitte individuaalselt, vaid väikeste rühmadena.

Paulsen (2003) lisas veel neljanda hindamisviisi:

• Hindamine kaasõppijate poolt (peer assessment) - siia kuuluvad kaasõppijatele antavad mitteformaalsed kommentaarid rühmatööd tehes ning tagasiside individuaalsetele ülesannetele. Näide: Õppijad peavad kirjutama essee etteantud teemal. Seejärel kogub õpetaja esseed kokku ning jagab iga õppija töö välja ühele-kahele kaasõppijale, kes peavad seda tööd hindama. Hinnang võib kokkuleppeliselt olla näiteks 1-2 leheküljeline analüüs (sõltuvalt esialgse töö mahust). Iga õppija tööd hinnatakse nii esialgse essee põhjal kui ka kaaslastele antud hinnangute põhjal. Samuti võib õppijatele anda ette mudelvastuse ja lasta kaasõppija tööd sellega võrrelda ning analüüsida. Kaaslase hindamise meetod on heaks võimaluseks anda õppijaile võimalus kogeda samade küsimuste erinevaid lahendusi. Teiste kirjatööde lugemisel avaneb võimalus näha sama probleemi teisi, uusi tahke; lisaks väheneb märgatavalt ka õpetaja töökoormus. Mitmetes veebipõhistes õpikeskkondades on antud meetodi rakendamiseks erivahendid; nende puudumisel saab meetodit kergesti viia läbi olemasolevaid vahendeid kombineerides.

Arvuti annab suurepärase võimaluse kasutada ülesannetes ja hindamisel multimeedia erinevaid vorme: teksti, videot, audiot ning graafikat.