Hindamise korraldamine

Teadmiste kontroll, hindamine ja tagasiside planeeritakse enne kursuse algust nii nagu teisedki õppetegevuse osad. Selleks, et õppimine ja hindamine moodustaksid ühtse terviku, tuleb need ka algusest peale tervikuks kujundada. Kuidas õpetaja õpetab, st mis meetodeid kasutab, milliseid õppematerjali alaosi ja oskusi tähtsustab, samad rõhuasetused peaksid säilima ka hindamisel.

Teavitage õppijaid selgelt ja sagedasti oma kursuse eesmärkidest ja hindamise meetoditest ning tähtaegadest. Rõhutage, et reprodutseerimine ja kopeerimine ei ole soositud tegevused, vaid teie kursusel saavutatakse edu, demonstreerides mõistmist ja loovust.

Õppijal peab kursuse alguses olema täpselt teada ja arusaadav, mida hinnatakse ja kuidas; millised ülesanded on vabatahtlikud. Samuti tuleb õppijat informeerida, milliseid tehnilisi oskusi on kursuse läbimiseks vaja ja kas ka neid hinnatakse.

Paulsen (2003) soovitab õppijate hindamise paremaks organiseerimiseks järgmisi strateegiaid:

  • Hinnake õppija oskusi infot koguda, töödelda ja vajalikus kohas sobivalt kasutada (sarnaneb igapäevaelus õppimisega); vaid vähesed elemendid nõuavad õpitava mehaanilist meeldejätmist ja reprodutseerimist. Keskenduge mitte sisu tundmise testimisele, vaid hinnake õppijate teadmiste kasutamise võimet (õppimise protsessi efektiivsust).
  • Võimalusel asendage auditoorsed eksamid ja arvestused veebipõhiste vahenditega, sest see annab õppijale suurema paindlikkuse oma aja kasutamises.
  • Kasutage protsessi hindamisel veebipõhiseid vahendeid, näiteks valikvastustega küsimustega hindelisi teste, mis annavad võimaluse saada kohest tagasisidet ning vähendavad tuutori töökoormust.
  • Kasutage kaasõppijate vastastikust hindamist, sest veebipõhise õpikeskkonna suhtlemisvahendid võimaldavad õppijatel kergesti oma ülesannete lahendusi või mõtteavaldusi kaaslastega jagada ning kommentaare anda. Hindamine saab seejuures oluliseks õppeprotsessi osaks.
  • Kasutage rühmatööd, sest koostööle toetuv õpe aitab suurendada õppijate motivatsiooni ja rahulolu, soodustab ülesannete lõpuleviimist ning tõstab ülesannete sooritamise efektiivsust.

Sellele võib lisada järgmised üldised soovitused:

  1. Kasutage lõpptulemuse hindamiseks ülesanded, mis jäljendavad reaalseid probleeme, mille lahendamiseks on vaja integreerida ja rakendada erinevaid teadmisi ning oskusi.
  2. Enne hindamist kirjeldage põhjalikult, mis on teie ootused esitatavale vastusele või tegevusele.
  3. Õppige oma õppijate vigadest. Hindamine võimaldab teil oma õpetamist arukalt korrigeerida.
  4. Kasutage erinevaid hindamismeetodeid.
  5. Kaasake õppijad hindamisprotsessi: arutage nendega hindamismeetodeid ja -kriteeriume, laske õppijail koostada hindamisjuhendeid, testiküsimusi ja  ülesandeid; kasutage enesehindamist ja jätke õppijatele võimalus valida hindamismeetodeid.
  6. Ärge esitage ülesandeid ja küsimusi, millele te ise ei ole suutelised vastama.
  7. Ärge võrrelge ega halvustage oma õppijaid.
Meeles tuleb pidada, et testimine ei ole ainuke teadmiste hindamise meetod! Hindamisel tuleb leida tasakaal refleksiooni ja testimise vahel. Mitmed uuringud näitavad, et paljudel juhtudel tingib teadmiste kontrolli viis õppimise viisi. Ehk teisisõnu – kui on teada, et aine lõppeb valikvastustega testi sooritamisega, siis õpitaksegi ainult ära konkreetsed faktid, et võimalikult hästi testi sooritada; samas aine sisu mõistmine võib jääda täielikult tahaplaanile. Mitmete meetodite kasutamine nõuab küll suuremat õppija ja õppejõu ajaressurssi, kuid tulemuseks on sügavamad teadmised läbitavast ainest. Hinnates ümber kursusel käsitletava aine mahtu, on nii mõnigi kord otstarbekas loobuda kogu esialgu plaanitud õppematerjali läbivõtmisest. Õpetaja võiks iga materjali puhul endalt küsida – kas antud materjal on käsitletava aine seisukohast oluline (Te ei pea õpetama ära kõike, mida Te teate!).