3.3.5. Veebipõhiste tekstide kujundus – värvid, kirjatüübid ja lingid
Veebipõhised tekstid peavad ekraanil mõjuma. Seetõttu esitatakse nende puhul autorile mitmeid nõudmisi. Veebipõhiste tekstide koostamisel on kasulik silmas pidada järgmisi nõuandeid:
- kõige lihtsam on lugeda heledal taustal olevat tumedat teksti. Kui kasutada tumedat tausta, siis peab tekst olema loetavuse huvides tugevalt kontrastset värvi;
- kirjatüübi suurus peaks olema 10-12 punkti. See tagab optimaalse loetavuse. Seepärast on nimetatud suurusest kujunenud Interneti-tekstide puhul standard. Kasutajad saavad sättida oma arvutid näitama tekste neile sobivas suuruses;
- sõnade allajoonimisel olge veebipõhiste tekstide puhul ettevaatlikud, sest kasutajad võivad need hüperlinkidega segi ajada;
- rasvane kiri on hea, kuid kasutage musta värvi, sest värvilisi sõnu võidakse ekslikult pidada hüperlinkideks;
- kaldkirja on ekraanil raske lugeda ja seda tuleks vältida.
Kirjatüübi valik mõjutab ka lugeja võimet lugeda ja mõista teksti. Eri kirjatüüpide loetavus on väga erinev ja ekraanil esitatavate tekstide tarbeks tuleks valida kõige lugejasõbralikum tüüp. Eksperdid väidavad, et groteskkirja (millel puuduvad seriifid) tuleks kasutada vaid lühemate tekstide puhul, mis on põhitekstist selgelt eristatud, nt pealkirjades ja jutumärkide kasutamise puhul.
Põhitekstis on aga parem kasutada seriifidega kirjatüüpe, nt Times New Romanit. Ent alati on oht, et seriifidega kirjatüübid justkui sulavad ekraanil kokku ja tähe valik peaks suuresti sõltuma sellest, kas seda on võimalik vältida. Teatud kirjatüübid nagu Arial ja Helvetica on n-ö täiesti puhtad ja nende puhul seda ohtu pole.
Igatahes tuleks vältida erilisi kirjatüüpe, mis võivad esmapilgul tunduda küll põnevad, kuid pikas perspektiivis väsitavad silmi ja raskendavad lugemist. Kui valite siiski erilise kirjatüübi, siis tuleks mõelda ka muudele tüüpidele, mida saab kasutada varuvariandina, kui süsteem ei toeta seda kirjatüüpi, mille te valinud olete.
Soovitav on ka mitte kasutada palju värve, varjutust ega muid efekte, mida süsteem võimaldab. Nende tulemuseks on sageli sogane ja lohakas vorm, mis väsitab kasutaja kiiresti ära.
Veebipõhised tekstid muudab osaliselt n-ö erizhanriks ka asjaolu, et neile saab hüperlinkide abil lisada palju interaktiivseid võimalusi. Linkide kaudu saavad kasutajad juurdepääsu teistele tekstidele ja muule infole. Ent hüperlinkide poolt pakutavaid arvukaid võimalusi tuleb kasutada hoolikalt, et linkidest oleks tekstis ka kasu.
Linke on kolme sorti:
- sisemised lingid samal leheküljel, st teksti ühest osast teise;
- lingid ühelt lehelt teisele sama veebiaadressi piires;
- lingid teistele veebilehtedele.
Sisemised lingid hõlbustavad lugejal antud leheküljest või tekstist ülevaate saamist. Ent ärge kasutage liialt palju linke: see võib kergesti segadust tekitada!
Kahe lehekülje vahelised lingid sama veebiaadressi piires võimaldavad seostada tekste lihtsalt ja funktsionaalselt, et kasutaja näeks tekste gruppide või perekondade kaupa ning oskaks nende vahel liikuda.
Paljudel juhtudel võib tekste täpsustada, laiendada või lihvida, sidudes nad teiste tekstidega, mis asuvad asjakohastel veebilehtedel. Sellisel juhul peaks kasutaja mõistma, et ta lahkub põhitekstist ja liigub uude konteksti. Selliste linkide märgistamine ja paigutus on teksti ühtse struktuuri ning selge tähenduse seisukohast olulised.
Seoses linkide paigutusega on kaks võimalust: need võib lõimida teksti või isoleerida sellest (nt gruppidena). Viimase variandi puhul annab see automaatselt rohkem võimalusi ja vabadust teksti kujundamisel, sest sellisel juhul ei pea tekst ilmtingimata viitama vastavatele veebilehtedele.
Üldiselt tuleb linkide kasutamisel olla hoolikas ja süstemaatiline: kui linke on liiga palju või need on ebaolulised, siis halveneb teksti kvaliteet.
Lingid, kust võib saada täiendavat inspiratsiooni:
Jacob Nielsen: erinevused trüki- ja veebikujunduse vahel http://www.useit.com/alertbox/990124.html
Siduskursuste tarkvara http://carbon.cudenver.edu/~mryder/itc_data/hypertext.html