Osalejate grupis on inimestel tavaliselt erinev lugemisvõime, nii nagu ka nende tegelikud õppimisviisid võivad olla erinevad. Igaüks õpib tõenäoliselt erineval viisil ja harva teadvustatakse endale, missugust õppimisviisi ise kasutatakse.

See on aga sidusõppe puhul väga oluline tegur.

Et sidusõppe keskkond optimaalselt toimiks, tuleb osalejatele antud tekstid kohandada vastavalt nende spetsiifilisele õppimisvõimele. Seepärast peaks tuutor lähtuma järgmistest võtmeküsimustest.

Nendele küsimustele vastuste saamiseks tuleb paluda osalejatel teha õppimisviisi kohta test, mille abil saab lihtsal viisil infot soovitavate õppimisviiside kohta.

Näide sellise õppimisviisi testi kohta on esitatud 1. peatükis punktis 1.2.7 ("Õppimisviisi test").

Kas osaleja eelistab enne ülesande lahendamise kallale asumist teoreetilist lähenemisviisi ainelisele? Ehk tahab osaleja surfata infokeskkonnas enne, kui lisab materjalile oma pitseri ja teoreetilised vaatepunktid ning annab sellele vormi ja tähenduse?

Veelgi põhilisemal tasandil võib tegu olla oma teadmiste kasutamisega osaleja õppeelistuste kohta, et valida välja ja soovitada seda tüüpi tekste, mis sobivad osaleja lähenemisviisi ja võimetega kõige paremini. Kas osaleja peaks tegelema abstraktse sisuga tekstidega või hoopis sellistega, kus kasutatakse sõnumi otseseks ja vahetuks edastamiseks helisid, pilte ja konkreetset keelt?

Kokkuvõtteks võib öelda, et osalejate põhilise lugemisoskuse testimine võib osutuda üsna kasulikuks, et saada teavet selle kohta, kui rasked peaksid tekstid olema. On arusaadav, et raskestiloetavate tekstide puhul on vähetreenitud lugejal sisuliselt võimatu mõttekäiku jälgida. Ka seda võib uurida, kontrollides osalejate lugemisoskust lihtsal viisil, näiteks andes neile hulga tekste ja paludes valida välja need, mis on nende arvates kõige lihtsamini mõistetavad.