Sidustuutor peab teadma, mida tähendab õppimine olukordades, kus ümbritsev pole määratud institutsioonide, klassi ega muu sellisega.

Ta peab kaaluma, kuidas struktureerida õppe sisu, et tagada soovitud oskuste arendamine. Kursuse eesmärgid peavad olema selged ja õppija jaoks lihtsasti mõistetavad. Õppeprotsessi olulised tingimused peavad olema põhjalikult kaalutletud.

Kursus peab olema kujundatud selliselt, et on võimalik kasutada nii traditsioonilisi lineaarseid põhimõtteid kui ka terviklikke tsüklilisi protsesse. Kui soovitakse pakkuda paindlikku sidusõpet, peab õppijal olema võimalus läbida kursus erinevaid teid pidi. Juhul, kui sidusõppes annavad tooni üksnes lineaarsed põhimõtted ja sealjuures kasutatakse etapiviisilist ülesehitust, siis leiab enamik õppijaid tõenäoliselt, et kursus on jäik ja standardiseeritud. Samas tuleb teatud sammud siiski paika panna, et kursus ei tunduks liialt kaootiline ega süstematiseerimata.

Enne kursuse algust tuleb hoolikalt kaaluda, kirjeldada tervet rida tingimusi (sh tuutori kohalolu veebikeskkonnas, tehnilise toe võimalusi) ja tähtaegu ning anda õppijatele võimalus nendega tutvuda.

Oluline on arutada, kuhu te soovite sidusõppega seoses välja jõuda. See aitab tuutoritel mõista, mis on sidustuutori ameti eelised.

Struktureerituse kontseptsiooni kasutamisel ei pruugi inimressurss alati kaasatud olla. Mõnikord on tagasiside automatiseeritud.

Kui inimressurss siiski on kaasatud, siis on tuutori ülesanded tavaliselt järgmised:

Dialoogile tuginemise kontseptsiooni puhul peab tuutor suutma algatada, jälgida ja sulgeda eesmärgipäraseid ja konstruktiivseid dialooge, millest õppija aru saab, ja julgustama aktiivset osavõttu. Juhendamise kaudu peab tuutor toetama õppijat siduskursuse kognitiivsete struktuuride tugevdamisel ja mitmekesistamisel ning andma õppijale mõista, et viimane võib neid muuta.

Autonoomsuse kontseptsioonist lähtuv tuutor pole teadmiste allikas ega haldur, sest kontrollija ja hindaja ülesanded on hüljatud. Teisest küljest peab tuutor süstemaatiliselt püüdma saada lahti traditsioonilisest tuutori ja õppija rollidest. Seejärel on õppijal võimalik jätta kõrvale varasemad kontseptsioonid ja saada autonoomseks. Autonoomse kontseptsiooni raames on tuutor nii juhendajaks, toetajaks kui ka moderaatoriks.

Samal ajal peaks tuutor looma õppekeskkonnale sobivad raamistikud, et õppijatele jääks ruumi anda teada, mida nad soovivad ning näidata, et neil on potentsiaali uute oskuste omandamiseks. Tuutori rolliks on luua seega nii usaldusväärne kui ka töötegemist nõudev keskkond, mida iseloomustab vastastikune austus ja erinevate seisukohtade mõistmine.