Dialoogile tuginemise kontseptsiooni puhul on vaja aega ja ruumi konstruktiivseteks ja eesmärgipärasteks dialoogideks. Tihtilugu tekib nn koolitusmeetodite kombinatsiooni e segunenud õppe (blended learning) küsimus. Selle õppevormi puhul on kombineeritud auditoorsed õppetunnid ja virtuaalõpe.

Dialoogi võib muidugi pidada ka video- või telefonikonverentsi teel või kirjalikus vormis konverentsisüsteemis või e-posti teel. Ent paljud inimesed eelistavad kombineerida seda tegeliku füüsilise kohaloluga. Dialoog võib toimuda töögruppides, seminarides, avatud õppekeskustes ja koos juhendajaga. Selle kontseptsiooni kasutamise edukus näitab, et organisatsioon väärtustab nii dialoogi kui ka kriitilist meelt.

Struktureerituse kontseptsiooni puhul esitatakse suuri nõudmisi materjalide ja vahendite väljatöötamise osas. Kõik üksikasjad peaksid olema paika pandud, et õppija teaks täpselt, mis toimuma hakkab ning kes mida ja millal teeb. Korraldusüksus, kes hakkab kursust ja materjale välja töötama, peab olema paigas ja optimaalselt toimima. Sisu tuleb valida hoolikalt ning panna kokku vastavalt eesmärkidele ja käsutuses olevale ajale.

Testid ja eksamid peavad olema kättesaadavad algusest peale, sest kõik kursusega seotu peab olema täiesti selge, kui õppija õppimisega alustab. Kaasaegsetes versioonides on struktureeritud sidusõppe puhul tarvis alljärgnevat:

Autonoomse sidusõppe kontseptsiooni puhul peab virtuaalne õppekeskkond toetama õppija võimalusi langetada iseseisvaid otsuseid ja näitama ära peamised probleemvaldkonnad. Ehk teisisõnu, selles keskkonnas peavad õppijad saama vabastada end oma varasematest arusaamadest kooli ja hariduse osas. Nad omandavad teadmisi ja oskusi omal algatusel, et suurendada nende oma rahulolu, mitte selleks, et saada hea tulemus eksamil või valmistada heameelt oma ülemustele.

Selle kontseptsiooni puhul tegelevad õpilased probleemide allikate ja puuduste väljaselgitamisega ning probleemide kirjeldamisega ja neile sobiva lahenduse otsimisega. Samuti peab olema ruumi loovusele ja spontaansusele.