1.3.3. Struktureerituse kontseptsioon

 
Struktureerituse kontseptsiooni iseloomustab suletus, st see on üksikasjalikult planeeritud. Kursus on asetatud kitsastesse raamidesse ja läbitakse kindas järjekorras, lähtudes üksikasjalikest eesmärkidest. See ei jäta ruumi spontaansetele muutustele ega ettenägematutele olukordadele. Aega järgitakse rangelt ning kontroll- ja hindamissüsteemid on põhjalikult välja arenenud.

Struktureerituse kontseptsioon on kantud biheivioristlikest vaadetest, kus rõhk on mõõtmisel, kaalumisel ning põhjuslike seoste leidmisel objektiivsete fenomenide näol. Oluline on tegeleda sellega, mida saab jälgida, mõõta ja reprodutseerida.

Struktureerituse kontseptsioon oli 1960-1970ndatel aastatel välja töötatud programmipõhise õpetamise alguspunktiks. Hea programmipõhine õpe pidi vastama järgmistele tingimustele.
  1. Õppija vastused peavad olema määratletavad. Vastus peab seega olema trükitud või suuliselt välja öeldud. Sellest, et õppija seda mõtleb, ei piisa.
  2. Tarvis on pidevat tuge. Pärast iga vastuse andmist peab õppijal olema võimalus saada teada, kas see oli õige.
  3. Pidev, kiire tugi on parem kui harv ja põhjalik. Kui parandused saadetakse kaks nädalat pärast harjutuse tegemist, siis pole neist enam kuigi suurt kasu.
  4. Pideva kordamise tulemusel jääb info meelde.
CD-ROM, millele on salvestatud kursus iseõppija jaoks ja võib-olla mõni täiendav õpik, on väga levinud näide struktureeritud sidusõppest. Tihtilugu on see korraldatud alljärgneva mudeli kohaselt:
  • eesmärk,
  • ettekanded,
  • õppimine,
  • test,
  • arutelu ja väljavaated.
Õppimine struktureeritakse nii, et see katab kõik sisu aspektid. Tavaliselt on õppijal võimalik kontrollida oma teadmisi enne õppimist, õppimise ajal ja pärast seda. Arutelude osas antakse õppijale standardset tagasisidet tema tulemuste kohta ja tal soovitatakse vaadata õppematerjalide varasemaid osi või esitatakse talle sisu uusi perspektiive.

Struktureeritud sidusõppe üks peamisi eeliseid seisneb selles, et iga õppija peab oma peaga mõtlema. Ei ole võimalik toetuda teistele ega jääda grupist välja või allasurutuks. Õppija näeb iga kord ka õigeid vastuseid. Samas on võimalik esitada õppijale konkreetse probleemi jaoks muid lahendusi.

« previous | next »