1.3.4. Autonoomsuse kontseptsioon

 
Autonoomsuse kontseptsioon meeldib paljudele täiskasvanutele, sest iseenda peremeheks olemine ja vastutuse võtmine on loomulik osa täiskasvanud inimese elust. Autonoomsel siduskursusel pole õppija mitte haridusobjekt, vaid korraldab õppeprotsessi. See tähendab, et õppija on autonoomne, võttes üle osa tuutori ülesannetest, sh õppeprotsessi korraldamise, kontrollimise ja hindamise. Autonoomsuse kontseptsiooni puhul võib see aidata õppijal näha oma õppimisvajadusi. Lisaks sellele saab õppija väljendada oma õppimiseesmärke, valida sisu ja õppimisstrateegiaid, koostada kursuse vahendeid ja materjale ning otsida ja kasutada erinevaid ressursse - nii inim- kui ka tehnilisi ressursse.

See on keeruline ülesanne. Mõnede õppijate jaoks tundub see ületamatuna, teiste jaoks lapsemänguna. Ent tegelikult on tegu üsna komplitseeritud ülesandega. Oma õppe planeerimiseks ja hindamiseks on tarvis metakognitiivset pädevust. Õppija peab olema võimeline mitte üksnes looma ja muutma oma kognitiivseid struktuure, vaid mõtlema nii struktuurile kui ka mentaalsete ajagraafikute restruktureerimisele.

Projektipõhised siduskursused on kantud autonoomsuse kontseptsiooni ideedest. Sellistel kursustel peab õppija töötama iseseisvalt, määratlema probleemsed valdkonnad ja projektiplaanid ning tegema kaaslastega koostööd. Siinkohal tuleks rõhutada, et autonoomne õppija pole mitte sidusõppega tegelev Robinson Crusoe, vaid saab vajadusel rakendada inimressurssi.

Internet ja kogu uue tehnoloogia areng parandavad kindlasti autonoomse sidusõppe väljavaateid. Tekstide, piltide, heli ja inimeste näol on õppijal juurdepääs ennenägematutele ressurssidele. Sõltumatute toimingute elluviimiseks on palju võimalusi.

Autonoomne sidusõpe on just see vorm, mis rahuldab ühiskonna nõudluse elukestva õppe ja sellega seotud oskuste omandamise järele.

« previous | next »