1.3.2. Dialoogile tuginemise kontseptsioon
Dialoogile tuginemise kontseptsioon pärineb humanistlikust pedagoogikast, mille viljelejad leiavad, et inimestevaheline dialoog on õpetamisel ja õppimisel määrava tähtsusega. Kõne, mõte ja tegu on tihedalt seotud ning seega iga inimese individuaalses ja sotsiaalses arengus kesksel kohal.
Selles mõttes tähendab dialoog palju enamat kui lihtsalt õppijate abistamist ajal, mil neil on raskusi või probleeme. Dialoogi ei tuleks käsitleda kui abifunktsiooni. Vastupidi. See on seotud kontseptsioon, mille puhul esitatakse nõudmisi nii tuutorile kui ka korraldusele.
Dialoogi iseloomustavad eesmärgile orienteeritus ja positiivne-konstruktiivne interaktsioon. Osalejad kuuavad ja esitavad küsimusi avatult, huvitatult ning teiste vastu austust üles näidates.
Mida omandab õppija dialoogi printsiibile tugineva sidusõppe vältel? Muuhulgas paranevad tema oskused alljärgnevas:
- koherentne väitlemine, kasutades erialaspetsialistide sõnavara;
- oma tehniliste seisukohtade ja vaadete põhjendamine ja arutamine;
- kriitiline suhtumine teiste teoreetilistesse seisukohtadesse;
- kriitiline suhtumine omandatud teadmistesse ja rakendatud meetoditesse.
Ülalmainitud oskusi on väga raske omandada otsese õpetamise teel. Nende omandamine on seotud teadmisi andva õppeprotsessiga ning juhendajate ja/või teiste õppijate vahelise suhtlemisega.