Kolmas paev!

Koigepealt vaike tapsustus kohalike riietusharjumiste kohta ohtusel ajal. Napis riietuses, naiteks t-sarkides noormehed on siia, Hulli, tulnud louna poolt ja paksemalt riitunud, ehk siis kampsunitega tegelased, on tulnud pohja poolt.
Meil kaib siin hotellitoas iga paev koristaja, kes vahetab ratikuid ja ka seebi ning teeb muid koristustoid. Loomulikult pole mul midgai sele vastu, aga minuarust on naiteks seebi araviimine taielik raiskamine. See seep on kyll vaike, aga ikkagi ei joua ma seda yhe ohtuga kuigi palju ara kulutada. Ma saan aru, et niikuinii laheb see seep ymbersulatamisele, parast mida pressitakse sinna sisse uus logo, siis pakendatakse ja jalle uude tuppa. Selline voiks ju olla uhe hotelliseebi elu. Tegelikult hairb mind rohkem vist just see kilepakend seal seebi umber, mida vavalt taaskasutusse voetakse ja mida ma pean iga paev uuesti seebi ymbert ara kiskuma.


See foto on tehtud Hulli Ylikooli campuse territooriumil.

Tana hommikul sain yhe klaasiga hakkama. Rabasin nagist ratikut, mis takerdus langedes hambaharja taha, mis oli otsapidi klaasis, rabas viimase kaasa ja langesid porandale. edasi jargnes juba totaalne klaasikillumang. loomulikult ei olnud see nii koitev nagu seal multifilmis, tykke oli kyll tuhandeid ja erinevates suurustes, aga koik paraku yhte varvi. Pyhkisin neid natuke kokku ja jatsin siis koristajale ukse peale hoiatava sildi: Ettevaatust! porandal on purunenud klaas, mille ma sinna kogemata tombasin, vabandust. ootan huviga lahendust! Loodetavasti nad vastavad mulle, et pole hullu, koristasime ara. Arvestades siinset viisakust ma ei imestaks selle yle. Voi saan hopis arve?
Siinsed soomisharjumused ei ole mulle hasti mojunud. Tana ma siiski laksin hommikust sooma ja jalle kahanes toitude nimekiri, mida ma teinekordki votta tahaks. Seekord langesid siis valja verekakk ja jogurt. Voibolla on asi aga eilses ohtus. Nimelt laksme restorani, kus pidi ise suure valiku erinevate roogade seast, mis vaga huvitavad ja isuaratavad valja nagid, endale portsu kombineerima. minu valik ei onnestunud, aga kyllap ma pole siinsete peenete roogadega lihtsalt harjunud. Magustoitu seekord ei votnud ja tanaohtuks tegin suht kindla valiku: pasta bolognese ehk siis midagi vaga traditsioonilist. Jargnevat pilt ka eilsest ohtusoogist.