Hulli GIS klassist

Inglismaale saabudes vottis meid vast paikseleline ja soe London, koos mitmete vikerkaartega, mis lennuki aknast paistsid. Ilus oli. P2rast maandumist suundusime aga natuke mustemasse allmaailma - lennujaam, metroo, raudtejaam. Vahepeal tegeime vaikese pikniku leitud murulapil ja siis edasi rongiga Hulli poole.
Natuke liialdades ajavad need erinevates toonides pruuni varvi telliskivimajad mind juba natuke hulluks. Suhteliselt kallis on aga siin omada vist puumaja. Ja 6nneks ei ole need majad kollastest glasuurtellistest nagu Latis voi Leedus, siis ma vist juba oleksingi natuke "Hull".
Kuidas tunda 2ra Hulli kylmal ja tuulisel tanaval 2ra turisti, voi siis vastupidi - kohalikku. Kohalikud on need, kes kaivad hambad ristis t-sarkides ja turistid on normaalselt jopedes.
Eile soime ohtust yhes pitsarestoranis, sook oli kolmekaiguline ja me ei pidanudki maksma. Vaadates hindasid oleks ma pidanud loovutama arvatavasti ka kogu oma raha selle yhe soogikorra peale. Pealegi ei sobi neile minu Visa electron, vahemalt mitte raudtejaamas. Hotellis see aga sobis.
Meie hotell, Hull Qualtity Hotel Royal, asub kohe raudtejaama korval, tegelikult avaneb aknast vaade otse perroonidele. Eile ohtul aknast valja vaadates motlesin, et kus oli hotell suvel, siis kui me Milano raudteejaamas pingil magasime ja mul seljakott peaaegu ara varastati. Hotell on suhteliselt uhke, aga porandad nagisevad kohutavalt ja koik kolab paris hasti labi. Tana varahommikul arkasin naiteks selle peale, et kahtlustasin kedagi minu dushiruumi kasutavat. Onneks toimus see siiski uleval korrusel...
Olgu, tagsi mudelite ja oietolmu juurde...

ps. pildid jaavad siiski praegu saatmata, vaiksed tehnilised probleemid :(