31. augusti õhtu

...Väljas sajab vihma, saatjaks sähvivad välgud ja sünge kõuemürin. See on kestnud juba paar tundi. Inimesed on põgenenud tubadesse ja lülitanud sisse raadiod, televiisorid ja arvutid. Väljas toimuvast annavad märku, vaid üksikud sähvatused akna taga ja muusikasse sumbuv kõuekõmin.
Tänane vihm ei tulnud ootamatult. Juba päeval oli näha, kuidas pilved taevas üha tumenesid ja päikese ammu enne tema loojumist varjutasid – septembri kohta ebaharilikult palav päev oli vilja kandnud. Seetõttu olid inimesed varakult oma õhtused plaanid ümber teinud.
Ühel inimtühjal tänaval suhteliselt vana puumaja ees, seisab aga suures mullitavas ja pladisevas poriloigus paljajalu üks poiss. Tema tähelepanu ei köida aga mitte sähvivad välgud ja kõuemürin, vaid tänavalaterna pimedusse mattunud kollakas valguses lumivalgetena tunduvad paberist laevukesed. Ta oli paberi hankinud päeval, kui pilved alles tavasse kogunesid, oma isa, tundmatu kirjaniku, kirjutuslaua alumisest sahtlist, kus seisis pakk kriitvalgeid läikivaid paberilehti. Tema isa ainuke varandus, kui esimeses sahtlis olevad pliiatsid välja arvata...


Foto: 2001. aasta, Põhja-Norra reisil. Saamide pealinn Karasjok.