Kohtumine raudteel

Jõgeva - inimesed sisenevad rongi. Hilisemas kontekstis äratavad mu tähelepanu kaks vanemat meest.
Esimene neist on arvatavasti "maalt" - tal on jalas uued rohelised kummikud, mille sääri varjavad tumesinised kummikutele langevad püksid. Pükstel on aimatavad veel kunagised püksiviigid. Seljas on tal kõrge kaelusega kampsun, mis põhivärvilt must ja valge mustriga, selle peal on omakorda nahkjope. Teine mees on arvatavasti linnamees. Jalas on tal helepruunid nahast kingad, millele langevad puuvillased heledad kreemikad püksid ja seljas on hallikas jope.


Foto: 11.08.2003 Tartus, Riia tänava raudteesillal.

Esimene mees jäi silma sellega, et tegi kohe kõva häälega juttu piletimüüjaga ja saades teada, et ta Tartus järgmist rongi tund aega ootama peab, ühe "kuradi" lendu lasi. Olles natuke aega istunud võitis ta aga kotist välja oma võileivapaki ja hakkas neid isuga sööma.
Teine mees istus minust järgmises pingivahes näoga minu poole kahe tütarlapse vastas. Mulle hakkas kohe silma tema otsiv pilk, mida ta aegajalt üle vaguni lasi. Varsti ta kannatus lõppes ja ta tõusis ning sammus minust mööda ja istus ühe sõduri vastu pingile, kes seepeale oli sunnitud pingilt oma suure seljakoti enda kõrvale tõstma. Sealgi ei saanud ta kaua olla, võibolla häiris teda sõduri altkulmu saadetud pilk, aga varsti ta sealt ära tuli ja istus just võileiva söömise lõpetanud mehe juurde. Ka esimene mees tõstis seepeale enda vastas olevalt pingilt akna alt oma koti enda kõrvale. Sellele liigutusele vastas teine mees kohe ja nihkus akna alla, sirutas välja jalad ning vaatas ikka otsiva pilguga üle vaguni.
Edasi tuli tükk aega vaikust, mille katkestas esimese mehe otsene pöördumine teise poole küsimusega: "Kuidas Jaanipäev läks?" See sai ka edasises osas otsustavaks. Mees jäi oma kohaga rahule ning jutt kestis Tartuni, mõned märksõnad sealt: ...suhkur...5 kr/kg...Ukraina...Tshernobõl...ei, mina ka ei karda...vanamutt...50 kraadine...pits...politsei...sõiduplaan...