Homme Põhja-Kõrvemaale

Homme sõidame väiksele rattamatkale Põhja-Kõrvemaale, see on vaieldamatult üks minu lemmikpaiku. Mäletan kui ma eelmise aasta septembriõhtul asjad pakkisin ja rongi peale läksin. Jõudsin pool üheksa Aegviitu ja hakkasin rattaga Paukjärve poole sõitma, eesmärgiks oli pildistada hommikust päikesetõusu rabas - Suursoos on selleks üks hea vaatetorn, kus plaanisin ka ööbida. Päris huvitav oli niimoodi rattaga kottpimedas metsas sõita. Soodla jõe kohal oli veel ka parajalt tihe udu, ilm oli pea tuulevaikne ja taevas oli täiskuu. Ületades nõmme ja tõustes Alliknõmme mäele avanes tagasi Soodla jõe poole vaadates silmile väga lummav pilt, mida võite ka alljärgnevalt pildilt kaeda. Pilt ei ole kahjuks pooltki nii ilus, nagu see oli seal, aga mingit aimu vast saate.


Foto: Põhja Kõrvemaa maastikukaitseala, vaade Alliknõmme mäelt Soodla jõe poole, 07.09.03

Teepeal juhutus veel palju huvitavat. Ühele eksinud autoseltskonnale näitasin autotulede valguses Regio Eesti teede atlaselt teed, mind vaadati seejuures imelikult, kuna ma ikka aina sügavamale pimedusse plaanisin tungida. Kuna oli piisavalt pime, siis oleksin peaaegu ühe samasuguse üksiku matkaja rattaga alla ajanud, kui ta poleks viimasel hetkel jõudnud eest ära hüpata. See oli tegelikult põhjustatud osalt ka autotulede valgusest, mis mind pimestasid ja mõneks ajaks nägemise viisid. Siiski tornini ma jõudsin pärast mitmeid kukkumisi, mis olid tingitud rattaga laudteel sõitmisest. Mis aga ära jäi, oli hommikune päikesetõus. Päike küll tõusis, aga udu oli nii tihe, et ma nägin esimest korda päikest alles mingi 11 paiku päeval, mil see oli juba küllalt kõrgel, ja sedagi läbi tiheda udu.