Suhtlemine

Lugege järgnevaid õppematerjale ning mõelge, kuidas te õppijatega klassiruumis suhtlete. Püüdke kirjeldada vahetu suhtluse positiivseid ja negatiivseid aspekte. Seejärel võtke näiteks mõni vahendatud suhtluse olukord, nt. mobiiltelefoni abil vestlemine või kirjalik suhtlus diskussioonifoorumis. Mõelge selle kursuse käigus saadud isiklikele kogemustele. Millised on arvuti vahendusel toimuva suhtluse tugevad ja nõrgad küljed?

Lisaks esitlusfunktsioonidele pakuvad erinevad meediumid ka mitmeid võimalusi suhtluse soodustamiseks. Käesolevas peatükis tutvustame kolme suhtlusmeediumi liiki.

Kommunikatsioon mängib õpetamise protsessis kõige olulisemat rolli. Kursuse käigus võib eristada kahte suhtlemisliini:

Õppejõud – õppija
Õppija - õppija

Tehnilised kommunikatsioonivahendid jagatakse: asünkroonseteks (ajalise viivitusega) ja sünkroonseteks (reaalajas toimiv).

Videokonverents

Videokonverents võimaldab kahel või enamal erinevas kohas asuval inimesel reaalajas üksteisega rääkida ja üksteist näha. Videokonverentside jaoks on olemas terve hulk tarkvaralahendusi (nt. aadressil http://www.flashmeeting.com on väljas üks videokonverentsi demonstratsioon). Samas on kasutajatel vaja järgmistele nõudmistele vastavaid arvuteid:

1 GHz protsessor
256 Mb muutmälu
256 – 512 Kb kiirusega võrguühendus
veebikaamera
mikrofon ja kõrvaklapid

Audiokonverents

Audiokonverents võimaldab kahel või enamal erinevas kohas asuval inimesel reaalajas üksteisega rääkida. Audiokonverents eeldab väiksemat ühenduskiirust kui videokonverents – audikonverentsiks piisab ka 32 Kb kiirusest. Praegu on kõige populaarsem audiokonverentside vahend Skype (http://www.skype.pl/).

Skype võimaldab:

üks-ühele ja mitmeosalejaga audiokonverentsi
jututuba (sünkroonset tekstilist suhtlemist)
faili saatmist
helistamist tavanumbrile ja mobiilile (tasuline, kuid hästi odav)

Skype’i on võimalik kasutada ka vähese hulga inimeste vahel videokonverentsi pidamiseks.

Kirjalik veebisuhtlus

Kõige sagedamini piirdub arvuti vahendusel toimuv suhtlus kirjalike sõnumitega. Selline suhtlus võib toimuda reaalajas või ajalise viivitusega. Sünkroonset suhtlust toetavad vahetu sõnumside (instant messaging) vahendid (näiteks MSN, chat) ning asünkroonseks suhtluseks kasutame e-posti, vestlusfoorumeid, blogisid jms.

MSN Messenger võimaldab samuti viia läbi audio ja videokonverentse, kuid kvaliteet on Skype omast viletsam. Küll aga sobib see suurepäraselt failide saatmiseks ning tekstipõhiseks jututoaks.

« Eelmine | Järgmine »