Õppematerjalide sisu võib laias joontes esitada viiel viisil:

• Tekst
• Audio
• Video
• Animatsioonid
• Graafika

Teksti kujul võib materjale esitada samuti mitmes formaadis – lihttekstina, veebilehena, tabelikujul, esitlusena, hüpertekstina.

Teksti, tabel ja esitluse kujul materjalide loomiseks ja kujundamiseks on olemas rida programme, millest enamlevinud on: Microsoft Office, Open Office ja Star Office perre kuuluvad tarkvarad. Eellpool loetletud tarkvaradest on Open Office vabavara ja seda saab laadida aadressilt: http://www.openoffice.org/

Digitaalne video ja audio

Digitaalne pildi- ja helisalvestus on astunud analoogvideo ja -audio asemele. Selle eelisteks on:

• andmete lihtne töötlemine, redigeerimine ja avaldamine
• lihtne juurdepääs andmetele
  

Tänapäeval omab suurem osa õppijatest mobiiltelefone, millel on sisseehitatud kaamera. Seega on võimalik paluda õppijatel ette valmistada ja avaldada omaloomingulisi digitaalmaterjale.

Pildid

Pildid võivad aidata õppijatel mõista abstraktseid ja keerulisi kontseptsioone. Piltide kujundamisel on oluline toetuda väljakujunenud disainipõhimõtetele. Vastasel korral tekib oht, et tarbetud detailid või valesti valitud värvid hajutavad õppijate tähelepanu või suurendavad nende töökoormust.

Animatsioonid

“Kui üks pilt on väärt enam kui tuhat sõna, siis mida on väärt animatsioon? Kas tuhat pilti? Või miljon sõna?” (Doyle, 2001).

Animatsioonid (mis võivad olla kombinatsioon tekstist, graafikast ja/või audiost) võimaldavad edastada suurt infohulka väga lühikese aja jooksul. Tänu keerukate nähtuste ja protsesside visualiseerimisele aitavad nad õppijatel materjali paremini mõista. Animatsioonitarkvara areng pakub võimalust kaasata õppijad aktiivsesse õppesse – neilt võib paluda, et nad illustreeriksid keerulistest kontseptsioonidest arusaamist isetehtud animatsioonide abil.

Häid animatsiooninäiteid võib leida järgmiselt aadressilt: http://www.duedall.fit.edu/wholeearth/geology_animations1.htm

või siit:http://www.bbc.co.uk/education/asguru/biology/02biologicalmolecules/01proteins/index.shtml

Multimeedia materjale ja animatsioone luua mitmesuguste spetsiaalsete tarkvaradega nt Macromedia Flash.

Demonstratsioonid

Demonstratsioonidel näidatakse õppijatele, kuidas teatud toiminguid sooritada. Nad on kasulikud, kui tahetakse õpetada raskesti omandatavaid oskusi, näiteks tarkvara kasutamist, katse läbiviimist. Tavaliselt ei eelda demonstratsioonid õppijatelt mingit omapoolset tegevust. Õppijatel palutakse demonstratsiooni vaadata ning nähtud toiminguid alles pärast ise järele teha. Sellisel juhul toimub õppimine vaatamise teel.

Ühe näite demonstratsioonist võite leida siit: http://membercenter.msn.com/Loc/en-us/MOOL.htm

Simulatsioonid

Simulatsioonid võimaldavad õppijatel riskivabas keskkonnas oma uut teadmist rakendada ja uusi oskusi omandada. Õppijatele antakse võimalus aktiivselt õppeprotsessis osaleda, iseseisvalt tegevusi valida ning oma tegevuste tulemustest õppida.

Häid simulatsiooninäiteid võib leida järgmiselt aadressilt: http://mudelid.5dvision.ee/

Hüpertekst

Hüpertekst võimaldab esitada materjali mittelineaarselt. Selle asemel, et materjalid algusest lõpuni läbi lugeda, võivad õppijad lingiks muudetud sõnade või piltide abil ise valida, milliseid teemasid nad tahavad põhjalikumalt tundma õppida.

Kõik ülalkirjeldatud meediumid on võimalik omavahel ühendada, kasutades mitmesuguseid tarkvaralahendusi, näiteks HTML-leheküljed jne. Sellisel juhul nimetataksegi seda multimeediaks (kui soovitakse rõhutada mitme meediumi kasutamist) või hüpermeediaks (kui soovitakse rõhutada veel lisaks multimeediumile hüperlinkide kasutamist).

Hüperteksti ja veebilehe loomiseks on olemas järgmised enam levinumad tarkvarapaketid: Microsoft FrontPage, Macromedia DreamVeawer, Mozilla, Netscape Composer. Nendest kaks viimast on vabavarad. Netscape perre kuuluvad veel Netscape Browser ja Netscape Mailer ning neid on võimalik oma arvutisse laadida aadressilt http://download.netscape.com/