Erinevate meediumite esitlusfunktsioonid ja suhtlust toetavad võimalused on erinevad. Õppesisu õppijateni viimiseks on terve hulk erinevaid võimalusi. Käesolevas osas esitatakse lühikokkuvõte kõige levinumatest sisu esitamiseks kasutatavatest tehnoloogiatest. Enne kui mingit tehnoloogilist võimalust kasutama hakata, tuleks mõelda, kas see on sobiv, vajalik ja aitab kaasa antud kursuse eesmärkide saavutamisele.

Tihti seisavad õpetajad küsimuse ees, millist tehnoloogiat oma kursuse läbiviimisel kasutada. Tony Bates (1995) soovitab otsuse teha pärast teatud kriteeriumide arvestamist, mis on ära toodud tema nn ACTIONS mudelis:

A Access: Kui ligipääsetav on tehnoloogia õppijate jaoks? Kui paindlik on tehnoloogia mingi kindla sihtgrupi jaoks?
C Costs: Milline on tehnoloogia kulude struktuur - palju makseb selle kasutamine õpetaja jaoks, palju õppija jaoks?
T Teaching and learning: Millist tüüpi õpetamist vajatakse? Millised hariduslikud lähenemised vastavad kõige paremini kursuse vajadustele? Milline on parim tehnoloogia õppimise ja õpetamise toetamiseks? Kuivõrd võimaldab see rakendada vajalikke õpetamismeetodeid?
I Interactivity and user-friendliness: Mmillist tüüpi interaktiivsust tehnoloogia võimaldab? Kui kerge on tehnoloogiat kasutada?
O Organisational issues: Millised on organisatoorsed vajadused ning lahendamist vajavad probleemid, et tehnoloogiat saaks edukalt kasutada? Milliseid muutusi on vaja teha organisatsioonis? Kui lihtne on selle kasutamise korraldamine?
N Novelty: Kkui uudne on tehnoloogia? Kui uudne/võõras on see õppijatele ja õpetajale?
S Speed: Kui kiiresti on kursus seda tehnoloogiat kasutades loodav? Kui kiiresti saab materjale muuta? kui kiiresti on võimalik seda käivitada?

Alljärgnevalt vaatleme neid kriteeriume põhjalikumalt.

1. Juurdepääs. See on tavaliselt tähtsaim kriteerium tehnoloogia valikul. Kodus ilma arvutita õppiva õpilase jaoks on kõige sobivamad trükised, audio- ja videokassetid ning telefoni kasutamine. Laiemad on võimalused, kui õpilasel on endal internetiühenduses arvuti või ta saab kasutada regionaalseid õppekeskusi (võib olla ka kooli arvutiklass, avalik internetipunkt). Sellisel juhul on tal juurdepääs veebilehekülgedele, e-kursustele, CD-dele, e-posti kasutamisele). Videokonverentsi läbiviimise seadmed võimaldavad jälgida loenguid ja seminare videokonverentsi vahendusel. Probleemiks võib olla õppekeskuste lahtiolekuaegade sobimatus õppijatele või see, et õppekeskused paiknevad kodust liiga kaugel. Probleemiks võib olla ka arvutiklasside vähesus ning hõivatus, samuti see, et paljudel õpetajatel puudub internetiühendusega arvuti kasutamise võimalus.
2. Hind. Ühe õppetunni hind sõltub kasutatava tehnoloogia tüübist, sellest, kas tehnoloogia on ühe- või kahesuunaline ning ka õppijate arvust. Mida suurem on õppijate arv, seda odavam on üldiselt tehnoloogia kasutamise hind ühe õppija kohta. Arvutipõhine õpe, mis nõuab eelnevat õpetajate koolitamist, tehnilist abi õppematerjalide valmistamisel (nt CD-de kirjutamisel, elektrooniliste õppematerjalide loomisel), spetsiaalset tarkvara või veebipõhiste õpikeskkondade kasutamist koos sellega kaasnevate kulutustega (litsentsimaksud, serveri hooldamine jm). Kahesuunalistest tehnoloogiatest on odavaimad arvutikonverentsid ja audiokonverentsid. Kuna korralike videokonverentside läbiviimiseks on vajalik spetsiaalsete seadmete olemasolu, siis on videokonverentsid üsna kallid. Kui aga seadmed on juba olemas, siis nt ISDN videokonverentsi (kommunikatsiooniliiniks telefonivõrk) hinnaks on ainult kahekordne telefonikõne maksumus. Ka teistele tehnoloogiatele on omane kulutuste tegemine ühekordselt tehnoloogia kasutuselevõtu algusperioodil. Hilisemad kulutused tehnoloogia kasutamise käigus on minimaalsed.
3. Õppimine ja õpetamine. Tehnoloogia sobivus mingiteks konkreetseteks vajadusteks sõltub tehnoloogia esitluslikest omadustest. Trükiste puhul saab esitada suurt hulka tekstilist materjali, samuti jooniseid ja fotosid (nii must-valgete kui värvilistena). Arvutipõhise õppe puhul kasutatakse seoses multimeedia arenguga lisaks tekstilisele materjalile üha rohkem illustreeriva materjalina interaktiivseid audio- ja videoklippe. Tehnoloogia valik sõltub veel sellest, millised on õpieesmärgid - mida soovitakse arendada: võrdlemist, analüüsi, probleemilahendust, mehaaniliste oskuste arendamist, hinnangute muutmist jne. Erinevad tehnoloogiad aitavad arendada erinevaid oskusi.
4. Interaktiivsus ja kasutajasõbralikkus. Üldiselt võimaldavad suuremat interaktiivsust kahesuunalised tehnoloogiad, mistõttu neid kasutatakse kaugkoolituses üha rohkem. Arvutipõhine õpe läbi testide tegemise, tagasiside andmise õppijale, aktiivsete tegevuste pakub interaktiivsuseks rohkeid võimalusi.
5. Organisatoorsed vajadused. Uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga kaasnevad paratamatult mõningad muutused organisatsiooni struktuuris. Uute tehnoloogiate kasutamine ning e-õpe eeldab meeskonnatööd ja suurt ajakulu materjalide ettevalmistamisel. Kõrgekvaliteediliste õppematerjalide olemasolu on eriti tähtis erinevate hariduslike tagapõhjade ja erinevate oskuste/kogemustega õppijate õppetöös osalemise puhul.
6. Uudsus. See kriteerium on väikese tähtsusega, sest tehnoloogia puhul on esmatähtis see, kas ta vastab nõutavatele vajadustele, mitte aga see, kui uus ta on. Kuid sageli on uudse tehnoloogia kasutamise puhul kergem saada rahalisi toetusi fondidelt ning uute tehnoloogiliste toodete ja teenuste pakkujad teevad tihti reklaami eesmärgil hinnaalandusi või pakuvad isegi tasuta teenust. Välise finantseerimise ja subsideerimise lakkamisel võib aga institutsioonil tekkida raskusi selle tehnoloogia kasutamise jätkamisel. Võimalusi arvestades oleks mõnikord uue tehnoloogia kasuks otsustamise asemel õigem jätkata "vana" tehnoloogia kasutamist. Samas on praktiliselt kõigile tasulistele vahenditele (eelkõige tarkvarale) võimalik leida samaväärseid tasulisi alternatiive.
7. Kiirus. Uued tehnoloogiad võimaldavad õppijateni tuua hiliseimat informatsiooni teaduse ja tehnoloogia uutest arengutest, sotsiaalsetest sündmustest, valitsuspoliiitika muutustest jne.

Igal tehnoloogial on oma tugevad ja nõrgad küljed, kuid on olemas tehnoloogia kasutamise kuldreeglid:

1. Heade õppematerjalide olemasolu.
2. Kursuste professionaalne loomine ja disainimine.
3. Iga tehnoloogiat saab kasutada paindlikult paljudel erinevatel viisidel.
4. Ei ole olemas nn "supertehnoloogiat".
5. Erinevate meediate ja tehnoloogiate kombineeritud kasutamine.
6. Tasakaalu leidmine kasutatavate tehnoloogiate rohkuse ja efektiivsuse vahel.
7. Tulemusliku õppeprotsessi saavutamiseks on oluline interaktiivsus.
8. Tehnoloogia, mille kasutamine on esimesel aastal odav, võib osutuda palju kallimaks järgnevatel aastatel või vastupidi.
9. Uued tehnoloogiad pole alati paremad kui vanad.
10. Õpetajad vajavad tehnoloogia efektiivseks kasutamiseks spetsiaalset koolitust.
11. Oluline on meeskonnatöö.
12. Keskenduda ei tohi mitte tehnoloogiale, vaid õpetamise protsessile.