M�RK (349-351)

(signe)

 

1. M�rk on manifestatsiooniplaani �ksus*, mis moodustub semiootilisest funktsioonist*, s.t. vastastikusest presuppositsioonist* [eeldusest] (v�i solidaarsusest*), mis kehtestatakse keeleaktis entiteetide* [olemite] vahel v�ljendus*plaanis (v�i t�histajas*) ning sisu*plaanis (v�i t�histatavas*) .

2. F. de Saussure�i jaoks, kes t�statas lingvistilise m�rgi k�simuse, johtub viimane t�histaja ja t�histatava �hendusest (mida ta oma esimeses anal��sis v�rdsustab vastavalt akustilise kujundi ja kontseptiga). Kuigi ta j�udis oma teooriat arendades nende kahe termini selitamiseni [t�psustamiseni], k�sitledes t�histajat ja t�histatavat vaid niiv�rd kui nad t�idavad lingvistilise vormi moodustamise otstarvet (justkui paberilehe esi- ja tagak�lg), oli termin m�rk pikka aega � ja on ka t�nap�eval � tavaliselt identifitseeritud minimaalse m�rgiga, see t�hendab �s�naga� v�i veel t�psemalt morfeemiga* (v�i moneemiga* A. Martinet� jaoks). Just selles m�ttes m��ratletakse keelt �ldiselt kui �m�rkide s�steemi�.

3. L. Hjelmslevi panus /350/ m�rgiteooriasse on kahepoolne:

(a) esitades m�rki keeleakti ajal toimuva semioosi tulemusena demonstreerib ta, et manifestatsiooni�hikute dimensioon* ei ole m�rgi definitsiooni puhul oluline; teisis�nu v�ime me lisaks minimaalsetele m�rkidele (�s�nadele�) r��kida ka lausungi-m�rkidest v�i diskursuse-m�rkidest;

(b) postuleerides kummalegi keeleplaanile (v�ljendus- ja sisu-) eristuse vormi ja substantsi* vahel, j�uab ta m�rgi olemuse [loomuse] spetsifitseerimiseni v�ljendusvormi ja sisuvormi �hendusena (seega osaleb v�ljendusplaanis m�rgi konstrueerimisel fonoloogiline* ja mitte foneetiline* struktuur).

4. Seega produtseerib keelekasutus semiootilist manifestatsiooni m�rgijadade kujul. Nii v�ljendus- kui ka sisuvormi artikulatsiooni tulemusena tekitatud m�rkide anal��s on v�imalik vaid siis, kui need kaks keeleplaani on esmalt �ksteisest lahutatud eesm�rgiga neid m�lemat eraldi uurida ja kirjeldada. Teisis�nu, kui manifestatsiooni anal��s (p�rgides minimaalsete m�rkide �ratundmisele ja kehtestamisele [tuvastamisele] moodustab vajaliku esimese sammu, siis semiootiline uurimistegevus algab tegelikult minimaalsest m�rgist v�iksemate �hikute uurimisest ning seda peab l�bi viima iga keeleplaani puhul eraldi, kus koostis�hikud pole enam m�rgid, vaid figuurid*.

5. Siiski eksisteerib ka termini m�rk parasemiootiline v�i semiootikav�line t�hendus ja see v�etakse m�nikord semiootilises v�i lingvistilises kirjanduses tarvitusele. Sellisel puhul t�histab m�rk harilikult �midagi, mis representeerib midagi muud�. Kasutatuna semiootikas t�histab ta sellisel juhul �ksk�ik millist vormi mingi �idee� v�i �asja� v�ljendamiseks � vastates kontseptile formant*. Selline terminikasutus eeldab teatud keelekontseptsiooni, s.t. keelt kui hulka �silte�, mida kinnitada varemeksisteerivatele objektidele, kui puhast nomenklatuuri (Hjelmslev).

6. Anglo-Ameerika lingvistika on biheiviorismist m�jutatuna vaevu m�rgik�simusest huvitunud, v�i on ta positivismi m�ju all olnuna p��dnud m�rgi definitsiooni sisse tuua referendi* m�istet, konstrueerides tema interpretatsiooni kolmepoolse mudeli (Ogden ja Richards, j�rgides Charles S. Peirce�i). Mudeli kolm terminit koosnevad: (a) s�mbolist (= t�histaja, v�i Peirce�i representamen); (b) referentsist (= t�histatav, v�i Peirce�i interpretant) ning (c) referendist (t�histatud �reaalsus�, v�i Peirce�i objekt). Saussure�i lingvistika, nagu me teame, peab referendi v�ljaj�tmist lingvistika arengu/eksisteerimise paratamatuks tingimuseks.

7. Referendiprobleem laiendab veelgi l�het, mis j�tkuvalt eraldab lingvistika � ja eriti semiootika � kahte kontseptsiooni. Sellal kui m�rkide anal��s on Euroopa semiootikute jaoks vaid �ks samm teel vormide liigendv�rgustiku (articulation) kirjelduse suunas, kaldub Ameerika semiootika (T. Sebeok) peatuma m�rkide tasandil ja tegelema nende klassifitseerimisega, baseerudes peamiselt referendi ja m�rgi vahel eksisteerivatel seostet��pidel /351/(n�iteks defineeritakse ikooni* kui sarnasusseost, indeksit* kui �naturaalset� k�lgnevusseost, signaali* kui kunstlikku seost, jne.)

8. Veel �ks siseomast (intrinseque) laadi m�rkide jaotus paistab olevat v�imalik; see m��ratleks m�rke vastavalt sellele, kas nad kuuluvad antud t��pi semiootikasse (�he-, kahe-, mitmeplaaniline).

T�HISTAJA; T�HISTATAV; ARTIKULATSIOON; REFERENT; SEMIOLOOGIA; SOTSIOSEMIOOTIKA