KOOD /39-40/

[code]

 

  1. Terminit kood kasutati esmalt informatsiooniteoorias, kus see tähistas leppeliselt valitud sümbolite* nimistut [inventory] koos reeglistikuga* kodeeritud “sõnade” koostamiseks, ja on sageli võrreldud loomuliku keele sõnaraamatu* või leksikoniga (nt Morse kood). Siinkohal on meil tegemist tehiskeelega* selle lihtsaimas vormis. Sel juhul võib tähestikku, koos ortograafilise reeglistikuga, nimetada koodiks.
  2. Informatsiooni automatiseeritud käitlemises jaguneb kood sümboleid sisaldavate instruktsioonide kogumiks, mis on loetav masinaga (nt masinkeel) ja automaatseks koodiks, mis on olemuselt binaarne (signaal/vool sees/signaal/vool väljas) lubades selleläbi salvestada infot mälupanka, seda töödelda ja vajadusel avada.
  3. Lihtsameelne seletus koodi kontseptile on see taandada kommunikatsiooni probleemistikule (hästi tuntud Wiener’i seisukoht, et hiina keel on vaid Ameerika inglise keel kodeeritult hiina keelde) ja põgus automaatse tõlke arendamise edu on antud termini üldistanud lingvistikale.
  4. Lingvistilise kommunikatsiooni teoorias üritati rakendada kood/sõnum* opositsiooni (R. Jakobson), mis pole midagi muud, kui Saussure dihhotoomia (loomulik) keel/kõne* uus formuleering. Koodi all ei mõelda siinkohal mitte ainult piiratud kogumit märke või ühikuid (kuuludes morfoloogia* valda), vaid ka protseduure, mille läbi nad on organiseeritud (süntaktilises korralduses). Nende kahe komponendi liigendus [articulation] võimaldab sõnumil produtseeruda.
  5. Vaadeldes keelt minimaalsete sobivate tunnuste (seemid ja/või feemid) kombinatoorse* korrastusena, võib näha, et seemiliste kategooriate* nimistu, näiteks koos semeemiliste konstruktsioonide reeglistiku ja diskursiivsete isotoopide* projektsiooniga, vormib semantilise koodi, mis manifesteerub lingvistiliste märkide tasandil leksemaatilises/sõnavaralises sõnaraamatus. Teatud juhtudel on võimalik rääkida osalisest koodist, tähistamaks partikulaarset seemilist süsteemi, omalaadset sub-koodi, mida moodustavad elemendid osalevad erinevate semeemide moodustamises.
  6. /40/Kui raami, kasutavad mõned semiootikud terminit kood katmaks identifitseerimata märgiühikute kogumeid (mis omavad omavahel vaid nõrka sidusust, baseerudes assotsiatsioonil), tundmata mingisugust huvi sisemiste loogilis-taksonoomilistele korrastuste vastu (nt R. Barthes S/Z).

-kommunikatsioon; informatsioon