DEIKSIS (87)

( deixis)

 

  1. Deiksis on semiootilise ruudu üks fundamentaalsemaid dimensioone*; implikatsiooni* suhte kaudu seob ta ühe terminitest kontraarsuse* teljel kontradiktoorselt* teise kontraarse terminiga. Kahe deiksise tunnused: üks (s1-s2) on positiivne, teine (s2-s1[ülakriipsuga]) negatiivne, kuigi nendes määratlustes puudub aksioloogiline komponent. Viimane ilmneb ainult pärast tüümilise* kategooria, eufooria/düsfooria, projitseerimist semiootilisele ruudule.
  2. Antud narratiivis [récit] võivad temporaalsed (nüüd/siis) või spatiaalsed (siin/seal) positsioonid olla postuleeritud referentsi deiksistena sellel alusel, millest temporaalsed, aspektilised ja spatiaalsed kategooriad võivad areneda. Seega see, mis mõnikord on määratletud „narratiivi ajana“, paistab olevikuna (identifitseeritav deiksisega „siis“) nii, et sellele on võimalik lisada minevik ja tulevik vastavalt loogilisele süsteemile eelnevus/kaasaegsus/pärastisus.