AKTANTSIAALNE (4–5)(ROLL, STAATUS)

(actantiel [rôle, statut], actantial)

1. Oma narratiivset trajektoori* mööda arenedes võib aktant endale saada kindla arvu narratiivseid seisundeid ehk aktantsiaalseid rolle. Viimaseid võib defineerida nii aktandi positsiooni kaudu narratiivses trajektooris kui ka konkreetse aktandi modaalse tähendusmahu kaudu. Nii kaasnevad näiteks subjekt-aktandiga sellised modaalsused* nagu tahta-teha (vouloir-faire), teada-teha (savoir-faire) ja võima-teha (pouvoir-faire). Sellisel juhul võtab subjekt omaks need aktantsiaalsed rollid, mis näitavad subjekti tahtmise, teadmise ja suutlikkuse plaanis ning märgivad seeläbi subjekti modaalse kompetentsi* (vajalikku esituse* puhul) saavutamise kolme astet. Paradigmaatilisest vaatepunktist tuleb aktantsiaalsed rolle lugeda kategooriateks* (Hjelmslevi mõttes). Nad moodustavad tõesti paradigma, mille elemente saab määratleda nende positsiooni kaudu narratiivsel trajektooril.

2. Kui aktantsiaalne staatus on see, mis määratleb aktanti narratiivse trajektoori mingis punktis, võttes arvesse kogu selle aktandi nii tegelikku kui ka eeldatavat varasemat trajektoori, siis aktantsiaalne roll kujutab endast lihtsalt lisa, mis liidetakse mingis trajektoori punktis kõigele sellele, mis diskursuse süntagmaatilises protsessis juba aktandi moodustab.

3. Sel moel nii morfoloogiliselt* (modaalse tähenduse kaudu) kui ka süntaktiliselt (läbi aktandi positsiooni narratiivses trajektooris) määratletuna kuuluvad aktantsiaalsed rollid /5/ pindnarratiivi süntaksisse*. Ühe või mitme (diskursuse semantilist komponenti struktureeriva) temaatilise* rolliga seostatuna võimaldavad nad aktorite* moodustamist kohtades, kus narratiivsed ja diskursiivsed struktuurid üksteisele lähenevad ning vastastikusi piire ületavad.

– AKTANT, NARRATIIVNE TRAJEKTOOR, ROLL, PSÜHHOSEMIOOTIKA