KONTSEPT (57)
1. Filosoofilise terminina kannab kontsept mitmeid erinevaid definitsioone, mis kõik suuremal või vähemal määral viitavad tähistatavatele* entiteetidele* (ideed), mis korrastavad kogemussfääri.
2. Saussure kasutas antud terminit eelkõige määratlemaks tähistatavat*, mille ainuke eesmärk on osaleda märgi* moodustamises (puu kontsept ning puu akustiline kujund moodustavad märgi „puu“). Hiljem ta vahetas selle välja „tähistava vormi“* vastu.
3. Semiootikateoorias võib terminit „kontsept“ säilitada nimetusena* (signifikatsioon seletatud definitsiooniga*). Järjestikuste definitsioonide poolt seletatud kontsept muutub seejärel kõigi teoreetikute poolt kasutatavate metalingvistiliste* konstruktsioonide peamiseks tähelepanukeskmeks. Ilmneb, et lingvistilised või semiootilised teooriad sisaldavad mitmeid mittedefineeritud kontsepte, mis on laenatud loomulikest keeltest, ning enamgi, tihti implitsiitsetest filosoofilistest doktriinidest. Kuigi antud kontseptid on tihti väga sugestiivsed ning on võimelised hõlmama olulist teemade hulka, pole nad integreeritud üldisesse teooriasse. Teooria* konstruktsioon peaks seega sisaldama kontseptuaalset faasi, kus kontseptid tuleks asendada definitsioonide ja interdefinitsioonidega, mille moodustavad elemendid on algsetest kontseptidest abstraktsemad ja üldisemad. Mitte-defineeritavaid kontsepte („suhe“, „objekt“, „kirjeldus“ jne.), mis moodustavad nimestiku, mille abil saab luua aksiomaatilist* süsteemi, võime leida ainult taolise kontseptuaalse hierarhia tipust.
4. Hjelmslevi poolt mõjutatud perspektiivist aitab termin „kontsept“, kui metakeele* element, nimetada objektide klasse (semiootilised üksused), samuti protseduure* ja mudeleid*. Selle järgi on teooriasiseselt kontseptid jaotatud „reaalseteks/tõelisteks“ – integreeritud teaduslikku metasemiootikasse* – ning operatsioonilisteks* (instrumentaalses tähenduses) kontseptideks, mis on aluseks näiliselt tõhusatele* protseduuridele või mudelitele, kuid mida tegelikult võib pidada vaid esialgseteks, kuna nad pole integreeritud teooriasse.
—TEOORIA