2.1.6. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed juhised
Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed suhtlusjuhised peavad olema selged ja üheselt mõistetavad. Kvantitatiivseid nõudmisi on tihtipeale kõige lihtsam väljendada. Õppija peab saama aru sellest, kus, millal ja kellega ta peab suhtlema. Seepärast tuleks määratleda:
- aeg ja/või ajapiirangud;
- suhtlusraamistik - virtuaalne ruum, milles on loodud tingimused suhtlemiseks;
- eeldatav osalejate grupp;
- vajadusel miinimumpanus (nt et peate tegema vähemalt kahte asja).
Kvalitatiivsed määratlused on keerulisemad. Nende puhul on lähtepunktiks õppimise eesmärgid.
Enamasti hõlmab sidusõpe nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid nõudeid.
Näide
22. november 16.30-17.30: ühisarutelu konverentsil "Arutelu"
Eesmärgid. Tehke loetu põhjal kokkuvõte # X-mudeli kolmest peamisest võimalusest ja kolmest peamisest piirangust, lähtudes olukorrast teie töökohas / teie käesolevas juhtumi analüüsis (maksimaalselt 500 sõna).
Protseduur. Avaldage oma seisukohad grupile hiljemalt 18. novembriks. Arutelus peate esitama konverentsiosalistele vähemalt ühe "aga mis saab siis, kui" tüüpi küsimuse.
Eesmärgist olenevalt võib õppijal paluda ka:
- esitada hea näide;
- anda ühele teistest õppijatest konstruktiivset tagasisidet tema poolt tehtud harjutuse kohta;
- tegutseda ühe nädala vältel kutsealase inspireerija ja moderaatorina, nt õppija enda poolt valitud teemal, ning esitada sellega seoses kolm asjakohast linki.
Määratlemisnõuete abil saab õppija liikuda läbi kursuse, sest need loovad struktuuri ja annavad õppijale kursuse pidepunktid.