2.1.1. Sidusdialoog
Kui suhtlete kirjalikult inimestega, keda te ei tunne väga hästi, tuleb olla eriti viisakas ja sõbralik. Sidusõppes võivad õppijad oma motivatsiooni hõlpsasti kaotada ja seepärast on nad julgustamise või selle puudumise või, mis veelgi hullem, hukkamõistva tooni suhtes eriti tundlikud. Neid asju tuleb sidusõppe puhul kindlasti arvesse võtta, sest suhtlemine on õppija õppepotentsiaali seisukohast elulise tähtsusega. Õppijate omavaheline suhtlus on sama oluline nagu tuutori ja osalejate suhtlus. Järgnevalt on esitatud väljavõte Dianne Conradi artiklist "A Brief Learners' Guide to Online Community", kus õpetatakse, kuidas suhelda edukalt sidusgruppides ja -kogukondades.
Kogukonnale on toeks allkirjeldatud käitumine.
- Kohalolu. Siduskogukonna liikmed peavad viibima siduskogukonnas regulaarselt ja jätkuvalt. Kui liikmed on pikka aega ära, siis tekib osalejates õõnes tunne, et "kuhu kõik on kadunud?"
- Ettevalmistatud ja asjakohased postitused. Tuleb konstruktiivselt ja kaalutletult osaleda sisukates aruteludes. Tuleb keskenduda arutelule.
- Individuaalsete õppimisviisidega kursisolek. Infovahetuse määr ja liik on eri õppijate ja kultuuride puhul erinevad. Nende suhtes, kes vajavad suuremal määral infovahetust, tuleb olla mõistev.
- Austav käitumine. Karmid või kriitilised sõnumid tekitavad teistes õppijates ebamugavust. Õppijad, kes tunnevad end sidusteabevahetusel ebamugavalt, jäävad sageli väga tagasihoidlikuks ja kaovad teiste silmist, jagades oma arvamusi üksnes nende sidussõpradega, kellega nad tunnevad tugevamat sidet. Kui see juhtub, siis langeb kogukonna üldine tase, mida väljendavad avalikud postitused.
- Kaastunne ja sallivus. Klassiruumis on õppija ebamugavustunne selgelt näha. Sidusõppe asünkroonse olemuse tõttu võib aga töökaaslase kahtlev või ebakindel sõnum jääda märkamatuks seniks, kuni teie sisse logite. Võib tekkida olukordi, kus teie kui grupi liige peate kedagi julgustama. Appihüüe, mis jääb vastuseta, võib häirida ja kurvastada inimest, kellelt see pärineb. Tähelepanelikud ja hoolivad juhendajad peavad seesuguseid olukordi silmas pidama, ent kõik sidusgrupi liikmed peaksid seisma oma töökaaslaste heaolu eest.
Mõnikord läheb tarvis kannatlikkust ja head situatsioonitaju, et jääda sidustuutorina tagaplaanile. Tuutor peab ennast pingutama, et anda õppijatele piisavalt aega küsimustele vastamiseks või nende panuse kommenteerimiseks. Sellistel juhtudel võib olla õppijate ees täiesti avameelne, nt "See on väga huvitav küsimus. Ent enne, kui ma ütlen teile oma arvamuse, sooviksin ma kuulda, kas keegi oskab anda sellele küsimusele hea ja konstruktiivse vastuse?"
Tuutoritel on kiusatus kippuda täitma mõttepause. Eriti ilmneb see kirjaliku suhtluse puhul. Puuduvad tõendid selle kohta, et tuutor, kes esitab ühe küsimuse teise järel, saab lisaks äärmiselt tähelepanelikele ja huvitatud õppijate vastuseid ka teistelt õppuritelt. Selles osas on sidusõpe ja klassis toimuv õpe vägagi sarnased. Sellegipoolest on väga tähtis, et tuutor valdaks erinevaid küsimis- ja väitlusvõtteid, sest need on peamised õpetamisvahendid.