101. kilomeeter
Käisid tüdrukud õhtuti "Toomases",
jõid kokteili ja ungari brändit,
kavalerideks, rikkad kui roomlased,
SRT-de habetund dändid.
Restoranidki nendelt tooni said,
olid plikad kui moemodellid.
Numbritubade "Miss Estoniaiks"
öiti krooniti neid hotellis.
Kohtupingis nüüd tüdrukud istuvad.
Nende emad on häbist tummad.
Aga tüdrukuil muiged ristuvad
poiste pilguga rahvasummas.
Kohtuotsus on lõplik ja lühike:
et ei kannataks rahva moraalsus,
saata sedamaid, nõnda et mühiseb,
välja Tallinnast see amoraalsus.
Nii nad punase triibuga autodes
kohtu lõppedes minema veeti
ning läks saabunud tööjõu jaotuseks
101. kilomeetril.
101 kilomeetrit Tallinnast :
kohtuotsus ei ole just lapsik…
Aga… viinad pagasnikus, kallimad
igal laupäeval saabuvad taksis.
Ja need tüdrukud, ruuzhitud kreemikaks,
üle pakkuda püüdes Pariisi,
BBC saatel neile serveerivad
uut, a la kolhoos strip-tease’i.
Suu lahti, kolhoosi noor tallimees
läbi akna neid piilub õuest.
Süda takti lööb plikade trallile, –
pudel "Pealinna" pääsmena põues…
|
Mina
Nii mina siis... Ma ei tea kuidas teile tundub, aga minule tundub
et me ei suuda iialgi end päris ausalt kirjeldada, sellepärast ma seda ka ei tee...
Selle jaoks on ju sõbrad; inimesed kes on mind läbi mingi prisma tundma õppinud
ja ei karda seda ülejäänud maailmaga jagada...
Toomas Marge
Sõber ja kaaskannataja sõjaväe päevilt...
Kristel Kääramees
Südamesõber ja lihtsalt hea inimene...
Kasutas ka minu kauaaegseima sõbra Üllarti abi.
|