LOOM.04.058 Teadustöö üldprintsiibid (1 AP)
Kursus (mõeldud
eelkõige teise aasta magistrantidele) on üks osa kolmest osaliselt
paralleelselt toimuvast moodulist. Loengud toimuvad Vanemuise 46, auditooriumis
neljäeviti ruumis 305 k. 14.15 ja reedeti ruumis 301 k. 12.15 alates 6.
detsembrist kuni 21. detsembrini 2018. Erandkorras toimub 20.dets. loeng ruumis 327.
1.
Teaduslik
meetod (slaidid ÕISis). R. Mänd 6. dets. (neljap. k. 14)
2.
Halb
Teadus (slaidid ÕISis). Ü.
Maiväli 7. dets. (reede k 12)
3.
Artiklite
avaldamine, teadusajakirjad jt teadusväljaanded. Scientomeetria.
P. Hõrak 13. dets. (neljap. k. 14)
4. Konverents,
ettekannete tüübid ja üldprintsiibid (slaidid ÕISis). R. Mänd 14. dets.
(reede k. 12)
5.
Teadusartikli
kirjutamise üldisi põhimõtteid. T. Tammaru 20. dets. (neljap. k. 14, nb, seekord ruumis 327)
6.
Teadusartiklite
leidmine ja haldamine viitehaldusprogrammiga Endnote
X.6 P. Hõrak 21. dets. (reede, k. 12)
Arvestus Alates 27. detsembrist Vanemuise 21-s jooksval
kokkuleppel P. Hõrakuga.
Sari lõpeb
praktilise tööga (Endnote vmt viiteandmebaasi loomine ja
kasutamine) + suulise arvestusega, kus esitatakse küsimusi kõigi loengute
materjalide kohta. Lisaks on ÕISi riputatud kaks kasulikku artiklit. Harwey-2009
õpetus sellest, kuidas on otstarbekas oma tulemusi vormistada. Käib küll
teadusartiklite kohta, aga kindlasti on kasulik ka magistritöö kirjeldamisel. Underwood-2009
räägib sellest, kuidas teaduslikku meetodit konkreetsete ökoloogiliste
eksperimentide kavandamiseks rakendada (seega täienduseks Raivo ja Ülo
ettekannetele). Igaühe käest küsin seda, kuidas tema
konkreetne uurimisprojekt sobitub Underwoodi joonisel
1 toodud raamistikku. Arvestusel on vaja lisaks demonstreerida oma
viiteandmebaasi ning selle kasutamist (st. arvuti või
mälupulk vastavate failidega tuleb kaasa võtta; muidu jutule ei saa). Samuti lugege läbi ÕISist leitav Jüri Alliku jutt publitseerimise huvitavast maailmast; võib juhtuda, et tahan sel teemal teiega vestelda. Endnote (vers. X.6) on valitud
viidetehaldamise programmiks suhteliselt laia leviku ja populaarsuse tõttu. Kui
mõni magistrant omab ja soovib Endnote’ asemel
kasutada mõnda muud analoogilist programmi (Reference
Manager, Mendeley, Procite,
Zotero, RefWorks,
etc.) siis talle selles takistusi ei tehta, aga
õpetust kah ei jagata. Endnote’ demoversiooni (kehtib
30 päeva) saab alla laadida siit: http://endnote.com/.
Eestist v. mujalt Euroopast ostes on hind päris soolane; USA-st ostes on
tudengihind 113 USD. Viimane on üsnagi mõistlik hind selle programmi eest. Kui
kellegi juhendajal või endal on olemas mõni Endnote’
varasem versioon, võib arvestusele tulla ka sellega. Alates versioon X.0-st on
kõik päris head. Võib tulla ka Endnote
web versiooniga tehtud andmebaasiga, mis peaks olema
tasuta kättesaadav kõigist TÜ IP numbriga arvutitest. Ilmselt on Endnote’ võrguversioonile kõige lihtsam läheneda ISI WOS kaudu. Kuidas ligipääsu
seadistada vaata siit.
Kursust koordineerib ja arvestust
võtab vastu Peeter Hõrak. Vanemuise 21, ruum 232; tel. 7375075 mailto:horak[at]ut.ee
Arvestuse aja kokkuleppimiseks
emailige või helistage 7375075. Alates 27. dets. sobivad enamvähem kõik
tööpäevad k. 11-18.
Peeter Hõrak 13.11.2018