Mix up

Tänaval minu ees sammus vanem härrasmees, sellise muheda olemisega, näol vaevumärgatav naeratus. Ta tundus just niisuguse inimesena, keda võiks igas olukorras pea kõhklemata usaldada. Samas võiks ta sobida lahedaks vanaisaks igale ühele meist. Tema kaenlas oli natuke kulunud „vana kooli” spordikott, mida ta hellalt hoidis. See tundus talle kallis olevat – tema kõrvale jõudes oli näha, kuidas näpud silitasid koti natuke kulunud, kuid ainsagi kriimu või plekita nahka. Rahavahetuspunkti juurde jõudes avas ta viimase ukse ja sisenes.
Midagi sellist juhutus täna hommikul tööle tulles...



Mix up? Tead, Sepp, sinu nimi on eksitav! :) Mind on 3 korda seostatud sinu blogiga, võibolla ka kaks, sest neid ma mäletan praegu. Mõlemal juhul on tegmist olnud kenade tütarlastega ja neile on väga meeldinud, kuidas sa kirjutad. Olen neile ausalt tunnistanud, et see ei ole mina. See lubab aga järeldada, et nad sellest lehest siin ei tea midagi. Ma igaks juhuks ei öelnud kah.