Soome maasikad

Ma olin eile õhtu edenedes enda arvates väga vaimukas. Väljapoole see arvatavasti väga ei paistnud, aga mu peas tiirlesid igasugu huvitavad ja vaimukad mõtted. Enamus neist olid arvatavasti siin ja praegu stiilis vaimukused ehk siis ainult selles kontekstis ja seisundis ning mulle arusaadavad. Seetõttu jäi suurem osa neist lendu laskmata. Nagu näiteks Statoilis – arvan, et sealsele müüjannale üritab öö jooksul nii mõnigi tüüp muljet avaldada, seega on latt päris kõrgele seatud. Ja et mitte ennast tema silmis labaseks teha, siis ma ostsin need 2 hot dogi ainult sellepärast et mul oli kõht tühi ja selle võrkkotitäie puid üle tee olevast pargist viisime me ka lihtsalt sellepärast tagasi, et see oli arvatavasti Statoilist sinna lohistet.

Minu vaieldamatu tipp tol õhtul oli aga kahemõttelise sõnademänguna kokku kombineeritud kaks lauset. Üritasin seda nii mõnelegi öelda, aga enamasti arvati, et ma ajan segast ja see jäi neile arusaamatuks. Laused ise on järgmised:

Käisin Soomes maasikaid korjamas, aga astusin ämbrisse. Palka ei tahetud maksta – anti mõista, et lepingus ei ole moosist sõnagi.

Hommik venis igat pidi pikaks, aga mul oli uskumatult hea tuju. Isegi pärast kraanikausialuse koristamist, kus midagi jõledalt haisema oli hakanud. Mind ei häirinud seegi, et pea kõik vastutulejad minu üle irvitavad. Praegu enam nii hea tuju ei ole. Eriti kui ma tahtsin siia mingit pilti juurde panna. Harva teen, või saan juhuslikult, mõne hea pildi. Samas ma tean et ma ei arene fotograafina, sest ma tegelen sellega lihtsalt niivõrd vähe. Tahaks palju rohkem – palju rohkem…



ps. postiljon alahindas Ultraman'i :)
pps. ma ei ole juba ammu siin nii pikalt kirjutanud :s