MUDEL 232-233

( modèle, model)

1. Klassikalises traditsioonis tähendab mudel midagi, mis võib esineda imitatsiooni objektina. Mudelit võib sel juhul vaadelda kui enne rohkem või vähem täiuslikku realisatsiooni eksisteerivat ideaalset vormi või kui nähtuste komplekti representatsiooni võimaldavat konstrueeritud simulaakrumit. Lingvistikas ja semiootikas üldisemalt, kus see tähistab abstraktset, hüpoteetilist* konstrukti, mis selgitab antud semiootiliste faktide komplekti, kasutatakse mudeli mõistet viimases tähenduses.

2. Mudelite konstrueerimine toimub objektkeele ja metakeele vahepeal. Suhtes objektsemiootikatega tuleb mudeleid vaadelda kui hüpoteetilisi representatsioone*, mida on võimalik kinnitada, ümber lükata või falsifitseerida*. Teiselt poolt kuuluvad nad üldisesse semiootilisse teooriasse, mille tõttu nad dedutseeritakse* ja mis kontrollib nende homogeensust* ja koherentsust*. Mudeli väljatöötamine ja kasutus on seega justkui surutud teooria nõudmiste ja selle ning teadmise objekti adekvaatsuse* nõude vahele. Seda tasandit* ( niveau) me nimetamegi metodoloogiliseks – tasandit, millel teaduslik* tegevus sisuliselt aset leiab. See mudelite topeltvastavus ongi see, mis annab neile hüpoteetilis-deduktiivse* iseloomu.

3. Mudeli kontsept on siiski oma ülemäärase kasutuse tõttu enda terviklikkuse kaotamise ohus. Kui N. Chomsky räägib kolmest põhilisest mudelist lingvistikas (Markovi mudel, süntagmaatiline ja transformatiivne mudel), võrdub termin mudel grammatikaga*. Samamoodi, kui generativistid võrdlevad kas standardset või laiendatud mudelit generatiivse semantilise mudeliga, saame hoopis skeemi, mis representeerib lingvistilise teooria üldist ökonoomiat*, mida me omalt poolt tähistame väljendiga generatiivne* trajektoor. Tehes ettepaneku arvestada ab quo elementaarset struktuurikonstitutsioonilise mudelina (determinandi abiga selliselt määratletud), mille alusel me saame dedutseerida ja aina viimistleda morfoloogia elemente ning fundamentaalset süntaksi*, on meil õnnestunud rõhutada semiootilise teooria konstrueeritud ja deduktiivset iseloomu.

4. Kui termin mudel selles väga üldises tähenduses vastab umbkaudu Hjelmslevlikule kirjelduse* (description) kontseptile, võib osasid mudeleid vastavalt homol ogeerida ( homologables) protseduurideks*. Sellisel juhul tõstatub küsimus nende „hea kasutuse“ kohta. Ilmselgelt mängivad falsifitseeritavate hüpoteesidena võetavad mudelid märkimisväärset rolli, sellise määrani, kus neid asendatakse vähehaaval subjekti intuitsiooniga* teaduslikus tegevuses. Nad võivad samuti osutuda väärtuslikeks, kui nad rahuldavad üldistuse* ( généralisation) vajadust, s.t. kuni neid konstrueeritakse selliselt, et uuritav nähtus moodustab ainult variandi mudelist, mis võib moodustada terve komplekti kas võrreldavaid või vastandlikke nähtusi. Samade mudelite jäljendav taasloomine kannab endas, vastupidiselt, riski transformeerimaks teadmiste jahti kujutlusvõimetuks tehnoloogiaks. Heterogeensete* mudelite laenamine ja nende rakendus tunnetuse samale objektile – mida võib tänapäeval kahjuks liigagi palju kohata – hävitab kogu teoreetilise koherentsuse ja ka semiootilise projekti kogu signifikatsiooni.