INDEKS /186/

( indice, index)

 

1. Oma märkide klassifikatsioonis vastandab C. S. Peirce indeksi nii ikoonile* (mis hõlmab sarnasuse suhet) kui sümbolile* (mis tugineb sotsiaalsele kokkuleppele). Tema jaoks sätestab indeks “loomuliku” jätkuvuse suhte, seotud kogemusfaktiga, mida pole esile kutsunud inimolendid.

2. L. Prieto, kes rõhutab indikatsiooni mehhanismi (kõigi selle võimalike vormide all), mõistab indeksit palju laiemas mõttes, kui “vahetult tajutavat fakti, mis põhjustab selle, et me teame midagi millestki muust, mis ei ole tajutav.” Tema vaatenurgast on signaal* ainult indeksi erivormi.

3. Kui möönda Saussure’liku lingvistika vaimus, et mis tahes semiootika harrastamise jaoks on referendi* väljajätt aprioorne, siis tuleb tunnistada, et indeks (kahes ülalpool viidatud tähenduses) kuulub mitte-märkide kategooriasse.

4. Barthes on oma narratiivi-kontseptsioonis pannud ette indeksi ja informandi vastanduse. Kui informant on “realistlik operaator”, mis tegeleb referendi reaalsuse tõendamisega (näiteks inimese täpne vanus), siis indeksi moodustab hulk märkusi (näiteks märkused isiksuse tüübi, isiksuse seadumuse osas), mis pole mitte niivõrd vahetult tähistav info (nagu informant) vaid omavad üksnes “ implitsiitsed tähistatavaid”. Niisiis kasutatakse mõnikord näiteks maastiku või objekti kirjeldust selleks, et meid kaudselt tegelase psühholoogiast või saatusest teavitada. On selge, et see tähendus langeb kokku sõna indeks tavakasutusega.

– MÄRK