DENOTATSIOON (89)
dénotation
- Termin on denotatiivne, kui see hõlmab definitsiooni*, mis püüab mõistet ammendada hõlmates kõiki tema laiendeid* (J. S. Mill). Nii näiteks on lingvistiline ühik denotatiivne juhul, kui ta subsumeerib kõik oma esinemisjuhud*.
- Laiemas mõttes omistatakse denotatiivne tunnus nendele komplekssetele objektidele, mis on semiootikad*, seni kui nad täidavad empirismi printsiipi (täpsemalt, ammendavuse* nõuet). Hjelmslevi jaoks on denotatiivne semiootika (ja vaid selle definitsiooni algetapil) selline, mille ükski plaan* ei ole ise semiootika. Kui üks kahest plaanist koosneb omakorda väljendus-* ja sisu*plaanist, ei saa sellist semiootikat enam vaadelda kui denotatiivset.
- Selline definitsioon ei lisa midagi juurde kaheplaanilise* semiootika definitsioonile (semiootika kuulsa Taani lingvisti terminoloogias). Seetõttu Hjelmslev hülgab selle denotatiivse semiootika definitsiooni täielikult, et välja pakkuda uus eristus teadusliku* ja mitteteadusliku* semiootika vahel. Ta ise selgitab seda nihet terminoloogias sellega, et oma definitsiooni rajamisel oli ta eelduseks võtnud ideaalse teksti* ning postuleerinud, et seda iseloomustab strukturaalne homogeensus*. Ent sellist teksti ei eksisteeri. Iga tekst kui produkt kuulub mitmetesse erinevatesse süsteemidesse. Seega (a) teksti ei saa vaadelda a priori kui homogeenset entiteeti*. Vastupidiselt, see on konstrueeritud vastavalt valitud kohasuse/vastavuse* tasandile analüüsi* arenedes. (b) loomulik keel* ei ole denotatiivne semiootika ja manifesteeritud diskursus* kuulub mitmetesse süsteemidesse (semiootika, konnotatiivsed semiootikad, mitteteaduslikud metasemiootikad jne.); (c)”igapäeva keel” ei ole semiootiline kontsept. Seega ei saa seda identifitseerida denotatiivse semiootika kontseptiga, mis tervikuna võttes oleks “tähistaja”, millel oleks tähistatav, mis teeks sellest konnotatiivse semiootilise süsteemi ( või konnotatsiooni keele).