DENOTATSIOON (89)
dénotation
- Termin on denotatiivne, kui see h�lmab definitsiooni*, mis p��ab m�istet ammendada h�lmates k�iki tema laiendeid* (J. S. Mill). Nii n�iteks on lingvistiline �hik denotatiivne juhul, kui ta subsumeerib k�ik oma esinemisjuhud*.
- Laiemas m�ttes omistatakse denotatiivne tunnus nendele komplekssetele objektidele, mis on semiootikad*, seni kui nad t�idavad empirismi printsiipi (t�psemalt, ammendavuse* n�uet). Hjelmslevi jaoks on denotatiivne semiootika (ja vaid selle definitsiooni algetapil) selline, mille �kski plaan* ei ole ise semiootika. Kui �ks kahest plaanist koosneb omakorda v�ljendus-* ja sisu*plaanist, ei saa sellist semiootikat enam vaadelda kui denotatiivset.
- Selline definitsioon ei lisa midagi juurde kaheplaanilise* semiootika definitsioonile (semiootika kuulsa Taani lingvisti terminoloogias). Seet�ttu Hjelmslev h�lgab selle denotatiivse semiootika definitsiooni t�ielikult, et v�lja pakkuda uus eristus teadusliku* ja mitteteadusliku* semiootika vahel. Ta ise selgitab seda nihet terminoloogias sellega, et oma definitsiooni rajamisel oli ta eelduseks v�tnud ideaalse teksti* ning postuleerinud, et seda iseloomustab strukturaalne homogeensus*. Ent sellist teksti ei eksisteeri. Iga tekst kui produkt kuulub mitmetesse erinevatesse s�steemidesse. Seega (a) teksti ei saa vaadelda a priori kui homogeenset entiteeti*. Vastupidiselt, see on konstrueeritud vastavalt valitud kohasuse/vastavuse* tasandile anal��si* arenedes. (b) loomulik keel* ei ole denotatiivne semiootika ja manifesteeritud diskursus* kuulub mitmetesse s�steemidesse (semiootika, konnotatiivsed semiootikad, mitteteaduslikud metasemiootikad jne.); (c)�igap�eva keel� ei ole semiootiline kontsept. Seega ei saa seda identifitseerida denotatiivse semiootika kontseptiga, mis tervikuna v�ttes oleks �t�histaja�, millel oleks t�histatav, mis teeks sellest konnotatiivse semiootilise s�steemi ( v�i konnotatsiooni keele).