KIRI /115/

(écriture, writing)

 

1. Kiri on loomuliku keele* avaldumine sellise tähistaja* kaudu, mille substants* on olemuselt visuaalne ja graafiline (või piktograafiline). On vaieldav, kas kirjatäht on suulisest kõnest tuletatud või sellest sõltumatu. Need, kes arvavad, et kiri tuleneb suulisest väljendusest (nt R. Jakobson), tuginevad andmetele kirja ajaloost. Kirja autonoomsuse pooldajad (L. Hjelmslev) seevastu suunavad oma uuringud tüpoloogia rajamisele.

2. Esialgne kirjasüsteemide tüpoloogia postuleerib kolm erinevat tüüpi: (a) narratiivne (või süntagmaatiline) kiri, milles iga joonistus (dessin) vastab jutustavale lausungile (eskimod, Alaska indiaanlased); (b) morfeemiline (või analüütiline) kiri, milles märk-morfeem vastab grafeemile (Hiina, Egiptuse jt kirjasüsteemid); ja (c) foneemiline kiri, mis seab vastavusse foneemid ja grafeemid (näiteks euroopa keeltes). Kirjutamise ajalugu, mida siiani tuntakse ebapiisavalt, näitab, nagu võibki arvata, et „puhtad“ kirjatüübid on haruldased või puuduvad üldse.

3. Kirjandussemiootikas tutvustas ja populariseeris vendadelt Goncourt’idelt laenatud kirja terminit R. Barthes. Omaenda edu ohvrina — kasutatuna kirjanduskriitikas (ja ka teiste kunstide kriitilises käsituses) ning viimasel ajal keelefilosoofiaski (J. Derrida) — on kirja mõiste osaliselt tuhmunud ja säilitab esialgsetest paljulubavatest väljavaadetest hoolimata ainult erakordselt nõrga operatsionaalse* kasulikkuse.

Sotsiolektilise* universumi omandina võib kirja vastandada stiilile*, mis iseloomustab idiolektilist* universumit, hoolimata asjaolust, et selle opositsiooni olemus on esile kutsunud erinevaid tõlgendusi. Mõistetuna kui teksti diskursiivsete struktuuride tasandil asetsevate kirjanduslike vormide stereotüüpne, korduv esitamine (klassikalist kirja, näiteks, võib iseloomustada kui metafoori kasutavat), jääb kiri ikka veel intuitiivsete ja tõestamatute väidete pärusmaaks.

- SOTSIOLEKT; HÕLMAMINE (EMBRAYAGE)

 

Hjelmslev. Mõningatel juhtudel on vajalik lingvistilise kirjelduse käigus lisada formaalsetele määratlustele operatsionaalsed, mis on ajutised. Selle termini alla kuuluvad määratlused, mis järgnevatel protseduuri astmetel võivad saada formaalseteks, kui ka puhtoperatsionaalsed, mille määratletavad (definienda) ei kuulu formaalsete määratluste süsteemi.