Gottlob Frege 1848 � 1925

Tähendusest ja osutusest (Über Sinn und Bedeutung)

otsis nimede semantilises dualismis teed nende raskuste �letamiseks, mis on seotud samasuse m�istega. Leibnizi poolt formuleeritud samasuse seadus �tleb, et v�ljendid on identsed, kui neid v�ib lauses �ksteisega asendada, ilma et muutuks lause t�ev��rtus.

Laused ei ole samad

a = a /ei ole tunnetusv��rtust/

a = b /informatiivne/

Samased laused v�ljendavad mitte suhteid objektide vahel, vaid suhteid nimetavate v�ljendite vahel, millel on t�hendus.

Kui a erineb b-st ainult materiaalselt, mitte aga t�histamise viisilt, oleks a=a tunnetusv��rtus samane a=b omaga. Erinevus t�nu eristusele t�histatu antuse viisis.

Bedeutung t�histatu, m�rgi osutus Veenus

Sinn m�rgi t�hendus, sisaldub antuse viis Ehat�ht, Koidut�ht

"M�rgi" ja "nime" all m�istan ma igasugust t�hist, mis esineb p�risnimena, mille osutuseks on seega kindel objekt (mitte aga m�iste v suhe)

ANAL��TILINE FILOSOOFIA

Kui antiik� ja keskaja F. tegelesid eelk�ige olemise ja uusaja F. � tunnetuse probleemiga, siis kaasaegses F saab p�hiprobleemiks t�hendus. Tunnetusele l�henetakse l�bi keele.

F. p�hi�lesanne on teaduse keele anal��s ja seletamine. Parim meetod � ideaalsete keelte loomine ja t�lgitsemine.

Aluseks � Russelli ja George Moore varased t��d. Russell v�idab, et aluse pani Frege.

V�ib jagada 4 p�hit��biks:

1. fenomenalistlik anal��s algul peaaegu k�ik Viini ringi liikmed (M.Schlick, varane Wittg.). Baaslausetena vaadeldakse meelelist kogemust v�ljendavaid.
2. f�sikalistlik Berliini grupp, hiljem ka Viini ring (Carnap). Baaslause v�ljendab f��siliste objektide vaatluse tulemusi.
3. pragmaatiline USA (Ramsey, W. Quine). T�henduse suhtelisus s�ltuvalt konkreetse arutluse praktilisest eesm�rgist
4. tavakeele anal��s /lingv. F p�hiliselt Inglismaal (Stroson, J.Austin, hiline Wittg.). P��avad v�ltida kunstlikke keeli. Teadus kui �ks paljudest v�imalustest. Keskendutakse tavakeele t�hendustele.

Peab F. probleemide lahendamise ainsaks viisiks tavaliste keelekasutusviiside kindlakstegemist (kusjuures tavalist vastandatakse ebatavalisele ja keelt ei samastata selle s�navaraga). Filosoofilistes jmt arutlustes ilmnevate eksiv�idete peap�hjus on argikeele kasutamisviiside segiajamine.

Lingv. F — lingv. strukturalism

1. ja 2) � loog. positivism, l�htub t�henduse verifikatsioonilisest kriteeriumist (lause t�henduseks on tema verifikatsiooni meetod). �hine m�lemale � k�ikide m�testatud tunnetuslike �tluste jaotus anal��tilisteks ja empiirilisteks ning k�ikide m�testatud empiiriliste �tluste empiiriline kontrollitavus. Ainult 1) K�ikide empiiriliste �tluste redutseeritavus vahetu kogemuse keelde.
2. Jaotus empiirilisteks s�nteetilisteks ja anal��tilisteks (aprioorseteks) on juba Leibnitzil (m�istust�ed ja faktit�ed) ja Hume�il (ideed ja t�siasjad) .

Anal��tiline on v�ide, mis on t�ene t�nu teda moodustavate s�nade t�hendusele. Predikaat on moodustatud subjekti omaduste anal��si teel. P�hinevad t�hendustel. Peeter on inimene.

S�nteetilised on v�ited, mille predikaat v�ljendab tunnust, mis ei ole tingimata seotud subjektiga ja on t�ene vaid t�nu situatsioonile. P�hinevad faktidel. Peeter on haige.

 Bertrand Russell 1872-1970

Neli keelekontseptsiooni, milledest iga�ks kirjeldab loogiliselt vaid �hte loomuliku keele fragmenti:

1. deskriptsiooni teooria (t��s �Osutusest� 1905)
2. �propositsionaalsete hoiakute /propositional attitudes/� kontseptsioon. Lihtsad propositsioonid nagu �vihma sajab� on loomulikus keeles tavaliselt �mbritsetud r��kijate hoiakutega. Eriti huvitasid teda arvamuse v�i usu hoiaku (John arvab, usub, et �)
3. �Keelte hierarhia�. Primaar-, sekundaar- jne.
4. �T��pide teooria�. Esimese 3 loogiline �ldistus. �kski keel ei suuda v�ljendada enda s�ntaktilisi reegleid. Valdavalt semantiline → semantiline ja s�ntaktiline → semantiline, s�ntaktiline ja pragmaatiline

Russell p��dis vabaneda loogilistest �ebamugavustest�, mida tekitab nimeliste v�ljendite semantiline dualism, jagades need p�risnimedeks ja deskriptsioonideks. D. on Russelli j�rgi v�imelised t�hendama (suhtuma objektidesse) t�nu oma vormile (keelelisele t�hendusele).

Kui Frege arvas, et igale keelem�rgile vastab mingi konkreetne v. abstraktne ese, siis Russelli semantika ei v�imalda ideaalseid objekte samas m�ttes, nagu reaalseid konkreetseid objekte. Russell loobus mitte ainult m�ttest, et denotatsioon ammendab m�rgi ja t�histatava semantilised suhted, vaid ka seisukohast, et k�ik keelev�ljendid on nimed.

Nimed (konkreetsete kandjate t�histused) vs deskriptsioonid (esemete s�nalised kirjeldused mingite tunnuste j�rgi). Kui vaadelda kirjeldusi kui nimesid v�ib tekkida ilusioon kummaliste objektide (suhted, omadused) olemasolust.

Russelli deskriptsioonide teooria toetub filosoofilisele eeldusele kahest teadmise t��bist

• teadmine kogemuse kaudu: p�risnimed ja omaduste nimed, rangelt loogilises m�ttes ka ases�nad see, too
  • teadmine kirjelduse kaudu

  Need ideed koos teesiga teatud isomorfismist keele ja reaalsuse vahel leidsid j�rgimist Wittgensteini LFT ja panid aluse esimesele neopositivismi vormile � loogilisele atomismile. Nii R. kui W. sealjuures teadvustasid, et ideaalne atomistlik mudel ei ole mitte reaalse teaduskeele empiirilise kirjelduse tulemus, vaid igasuguse keele s�vastruktuur. → loog. positivism, kus p�hit�helepanu all on samuti keeruliste teadmise vormide redutseerimine lihtkomponentideks. Kuid loogilised aatomid asendatakse reaalsema m�istega � protokollilised laused, mis fikseerivad uurimiskogemuse meelelised vaatlused.

  Deskriptsioon. Keelelised v�ljendid, mis esinevad keeles nime funktsioonis ja vahel ka nime vormis, kuid tegelikult ei nimeta (nimetamine toimub t�eliselt vaid p�risnime poolt). Nt "Inimene, see inimene, iga inimene". Ei oma ise denotaati, vaid omandab selle lause kontekstis.

  D-l ei ole t�hendust, kuna iga lause, milles nad esinevad, v�ib nii �mber kirjutada, et nad kaovad <semantiline parafraseerimine, Anna Wierzbicka>.

  Nimi on lihtne (t�ielik) s�mbol, millel on osutus (seotud denotaadiga) ja mis t�idab otsustuses subjekti funktsiooni.

  Deskriptsioon aga on mittet�ielik s�mbol, mis omandab osutuse ainult lause koosseisus, st, kui ta on k�nes aktualiseeritud. V�ljendades mingit kontsepti, t�idab D. lauses predikaadi rolli.

  Erinevus lause s�ntaktilises ja loogilises struktuurides. Loogilises �leskirjutuses deskriptsioonid jagunevad: denotaati t�histatakse muutujaga, aga tema poolt v�ljendatud kontsepti � propositsionaalse funktsiooniga.

  Ma kohtasin (�ht) inimest → Ma kohtasin x-i ja x kuulub inimeste klassi.

  Maailm koosneb mitte asjadest, vaid s�ndmustest ja faktidest.

  �ldnimede t�hendust tuleb loogiliselt kirjeldada erinevate deskriptsioonide ja kvantorite koosluste kaudu.

  Tagasi