Ordo: Scorpiones (skorpionilised) 1, 2
Ordo: Pseudoscorpiones (ebaskorpionilised) 2
Ordo: Solifugae (hämmalised) 2
Ordo: Opiliones (koibikulised) 2
Ordo: Palpigradi (pikksabalised)
Ordo: Araneae (ämblikulised) 3
Ordo: Amblypygi (viburämblikulised) 3
Ordo: Uropygi (viburskorpionilised) 3
Ordo: Schizomida (tartariidilised) 3
Ordo: Ricinulei (kapuutsämblikulised) 4
Ordo: Acari (lestalised) 4, 5
1 - osad teadlased arvavad, et ämblikulaadsete klass võib olla polüfüleetiline juhul kui siia arvata skorkpionid. Arvatakse, et skorpionid on lähemalt suguluses meriskorpioniliste (Eurypterida) kui teiste ülejäänud ämblikulaadsetega. Giribet et al. (2002) oma kladistilistes analüüsides sellist tulemust ei saanud.
2 - need neli seltsi klasterduvad kladistilistes analüüsides tihti ühte klaadi, millele on nimeks pandud Dromopoda.
3 - need neli seltsi ühendatakse Tetrapulmonata klaadi, mis on arahnoloogide poolt üldiselt omaks võetud (Giribet et al. 2002). Tetrapulmonata sees on tugevalt toetatud takson Camarostomata (Uropygi+Schizomida). Vahel leiab ka toetust Pedipalpi (Amblypygi+Camarostomata) klaad, mida tihtipeale ongi käsitletud ühe ämblikulaadsete seltsina.
4 - need kaks seltsi võivad omavahel olla sõsarrühmad: Acari+Ricinulei=Acaromorpha.
5 - lesti käsitletakse vahel kolme eraldi seltsina (Acariformes, Parasitiformes ja Opilioacariformes). Seda teevad põhiliselt Venemaa akaroloogid. Selline käsitlus on põhjendatud, sest lestade monofüleetlisuses ei saa sajaprotsendiliselt kindel olla. Ka Giribet et al. (2002) ei saanud monofüleetilist lestade seltsi kui kasutati ainult molekulaarseid andmeid (18S rDNA ja 28S rDNA järestusi). Lestad jagunesid kaheks: Acariformes (=Actinotrichida) ja Anactinotrichida (Parasitiformes+ Opilioacariformes). Morfoloogiliste ja kombineeritud (molekulaarsed+morfoloogilised) andmete analüüsil oli lestade selts monofüleetiline.