Kasvaja e. neoplasma e. blastoom on genoomimuutusest tingitud proliferatsiooni- ja diferentseerumishäire (s.o. kasvu, paljunemise ja küpsemise häire) käigus rakkude kontrollimatu patoloogilise vohangu tagajärjel tekkinud omapärane rakulis-koeline moodustis.

Koevohandeid tekib aga ka mitmesuguste patoloogiliste protsesside korral, nt. põletik, organisatsioon, regeneratsioon, hüpertroofia, hüperplaasia. Nendel protsessidel on kaitsekohastuslik ja kompensatoorne iseloom, seega rakkude vohangul on eesmärk ja teatud piirini on see vohang kasulik. Need koevohandid jäävad organismi kontrolli alla. Kasvajarakkude vohand ei ole organismile üldse kasulik. Kasvaja kahjustab organismi ja võib osutuda eluohtlikuks. Kasvaja on täiesti iseseisev, nt. kui organism nälgib ja kurtub, siis esmajoones väheneb rasvkude, aga rasvkoeline kasvaja, lipoom, jääb oma mõõtmetelt muutumatuks ja võib kasvada edasi, ning hoopis suureneda.

Kasvajalise vohangu põhjus on genoomimuutus, st. et kontrollile allumatute ebaküpsete rakkude paljunemine on seotud tuumas asuva geneetilise aparaadi kahjustusega – DNA mutatsioonide tekkega.

Seega kasvaja tekib kasvajalise vohangu käigus, mis iseloomustub järgmiselt:
1. ei allu neurohumoraalsele regulatsioonile st. on autonoomne
2. ei oma kaitsekohastuslikku ega kompensatoorset iseloomu
3. rakkude vohang on pidurdamatu
4. rakkude vohang on eesmärgitu
5. ilmuvad täiesti uute bioloogiliste omadustega rakud (tänu genoomimuutusele)
6. on parasitismi nähtus, kuna kasv toimub normaalsete kudede arvelt, arvestamata nende vajadusi

Genoomimuutuste tagajärjeks on düsplaasia (rakkude ebatüüpiliseks muutumine kasvu ja diferentseerumise käigus) ja anaplaasia e. kataplaasia (diferentseerumisprotsessi blokeerumisest tingitud küpsete rakkude vähesus). Samuti tekivad rakkude kvaliteedi muutused, nad erinevad normaalsetest rakkudest selles koes või piirkonnas st. on atüüpilised ja seda nimetatakse atüpism e. atüüpia. Esineb biokeemiline atüpism so. eriliste ainete sünteesimine kasvaja rakkude poolt ja morfoloogiline atüpism so. struktuurne erinevus lähtekoest. Morfoloogiliselt on kasvajatel väljendunud koeline atüpism – lähtekoele omased korrapärased struktuurid on kadunud, kusjuures rakud ei ole oluliselt muutunud; rakuline atüpism – rakkude ja nende tuumade suuruse ja kuju polümorfism. Anaplaasia korral on kasvajarakud nii erinevad, et lähtekudet on võimatu nende järgi määrata s.o. väga tugev rakuline atüpism.

Kasvajad võivad tekkida kõigis organismi kudedes. Sagedamini esineb kasvajaid kudedes, kus on labiilsed rakud (pidevalt jagunevad) nagu epiteel, vähem esineb neid stabiilsete rakkudega kudedes (rakud paljunevad vaid stimulatsioonil) nagu maks, väga harva leidub kasvajaid permanentseid rakke (kaotanud jagunemisvõime) sisaldavates kudedes nagu südamelihaskude.

Kasvajarakkude diferentseerumise aste ja kliiniline kulg on tihedalt seotud ning selle alusel jagatakse kasvajaid hea- ja pahaloomulised. Kuna pahaloomulistel kasvajatel on sarnasus lähtekoega väike või seda polegi nim. kasvajat veel dediferentseerunud e. mittediferentseerunud e. mittevalminud. Healoomulisi vastavalt aga diferentseerunud e. valminud kasvajad, kuna neil säilib suuresti sarnasus koega, millest nad ürgnevad.

Pahaloomulised kasvajad viivad surmale ja üldise suremuse põhjustest on nad II kohal (I kohal on südame- veresoonkonna haigused). Varajase diagnostika korral osutub ravi efektiivseks. Ravi on: operariivne, kiiritusravi, medikamentoosne ravi e. kemoteraapia. Varajases diagnostikas on oluline biopsia võtmine ja uurimine. See on elusa väikese koetüki võtmine jämeda nõelaga ning selle uurimine tsütoloogilistel meetoditel (rakkude tasemel) ja histoloogilistel meetoditel (koe tasemel).
 

1. K A S V A J A   E H I T U S

Kasvaja kuju:

1. Sõlmjas e. ümar
2. Fungoosne e. seenjas
3. Polüüp
4. Papillaarne e. näsaline
5. Tsüstjas
 

Kasvaja suurus:

1. Suuremõõtmeliseks on kasvajad kasvanud ainult sel puhul, kui nad lokaliseeruvad sellises piirkonnas, kus nad ei avalda organismile kahjulikku mõju. Suuremõõtmelisteks saavad kasvada enamasti valminud e. healoomulised kasvajad, kuna pahaloomulise kasvaja korral saabub organismi üldise kahjustuse tagajärjel ennem surm.
2. Väikese mõõduga kasvajad, kui nad on elutähtsas piirkonnas, võivad koheselt surma põhjustada.
 

Kasvaja värvus:

1. Halkjasvalge kasvaja on kõige tavalisem
2. Kirju lõikepinnaga on sageli pahaloomulised kasvajad, kuna nendes kasvajates tekivad verevalumid ja nekroosid, mis annavad kirju pinna.
 

Kasvaja koostis:

1. Parenhüüm – kasvajaliselt vohava koe rakud nn. kasvajarakud. Parenhüüm on kasvaja spetsiifiline osa ja selle alusel klassiifitseeritakse kasvajaid.
2. Strooma – moodustub kiudsidekoest, mis on veresoonterikas ja sisaldab ka lümfisooni ja närve. Strooma on kasvaja toeseks, toidab veresoonte kaudu ja elimineerib ainevahetusprodukte.
 

Kasvaja konsistents e. kõvadus:

1. Kõvadus sõltub lähtekoe liigist. Luu- ja kõhrkoelised kasvajad on kõvad.
2. Kõvadus sõltub parenhüümi ja strooma vahekorrast. Kui on rohkelt sidekoelist stroomat ja vähe parenhüümi on kasvaja kõvem. Kui kasvajal on ülekaalus parenhüüm ja stoomat on vähe, siis konsistents on pehme.
 

Kasvaja nekrotiseerumine:

1. Nekroos tekib verevarustuse puudulikkuse tõttu pahaloomulistes kasvajates. Pahaloomuliste kasvajate kasv on nii kiire, et verevarustus ei jõua sammu pidada.

1.1. Kui kasvaja puutub kokku väliskeskkonnaga, tekib gangreen.
1.2. Kasvaja nekrotiseerumine võib anda intoksikatsiooni.
1.3. Nekroos kasvajas võib välja murduda ja kasvaja haavandub.
1.4. Kasvaja nekroos õõneselundis annab perforatsiooni e. mulgustuse.
1.5. Nekroosi tagajärjel tekkinud haavandist tekib verejooks, mis viib aneemiani.

Kasvaja kasvamise viisid:

1. Ekspansiivne kasv – kasvaja suureneb kompaktselt, piirid on palpeeritavad, rakud ei tungi naaberkudedesse. Naaberkudesid kahjustab ta ainult rõhumise teel. Selliselt kasvab healoomuline kasvaja.
2. Infiltreeriv ja destrueeriv kasv – kasvajarakud tungivad ümbritsevasse koesse ja immutavad need läbi, purustades naaberkudesid. Kasvaja piire on raske määrata. Selliselt kasvab pahaloomuline kasvaja. Sellise kasvuga kasvaja opereerimisel on vaja eemaldada ka normaalseid kudesid, et vältida kasvaja taasteket üksikust infiltreerunud rakust.
 

Kasvaja kasvamise kiirus:

1. Aeglaselt kasvab healoomuline kasvaja. Tema rakkudes toimub vähe jagunemisi st. mitoose on vähe. Kasv võib vahel ka aastateks lakata ja siis jälle jatkuda.
2. Kiiresti suureneb pahaloomuline kasvaja. Mitoose on rohkelt.
 

2. K A S V A J A   L E V I M I N E

1. Pidev levimine e. invasioon – pahaloomuline kasvaja infiltreerib ümbritsevad koed, kasvades sinna sisse.

2. Metastaseerumine on kasvaja levik algkoldest kaugemale keha piirkondadesse, kus tekivad uued kolded, siirded e. metastaasid.

2.1. Healoomuline kasvaja ei metastaseeru.
2.2. Hematogeenne metastaseerumine. Pahaloomuline kasvaja oma destrueeriva kasvuga lõhub veresooni ja kasvaja rakud satuvad soonde. Rakud kantakse verevooluga edasi kuni nad kuskil väikestes veresoontes peetuvad st. tegemist rakkembooliaga. Selliselt metastaseeruvad eelkõige sarkoomid.

2.2.1. Levik arteriaalse verega
2.2.2. Levik venoosse verega

2.3.Lümfogeenne metastaseerumine. Esineb pahaloomulisel kasvajal analoogse mehhanismina hematogeensele metastaseerumisele. Rakkude peetumine toimub lümfisõlmedes. Selliselt metastaseeruvad eelkõige vähid.

3. K A S V A J A   R E T S I D I V E E R U M I N E

Retsidiveerumine on kasvaja taaspuhkemine endisel kohal pärast kasvaja operatiivset eemaldamist. Aluseks on kasvajarakkude säilumine algkoldes.

Healoomuline kasvaja retsidiveerub harva, pahaloomuline kasvaja sageli.
 

4. K A S V A J A   M Õ J U   O R G A N I S M I L E

1. Kohalik mõju kasvaja ümbrusele.

1.1. Tänu oma ekspansiivsele kasvule avaldab healoomuline kasvaja rõhku naaberkudedele, tekitades rõhkatroofiat.
1.2. Õõneselundisse kasvades tekitab õõne kitsenemist e. ahenemist.

2.1. Pahaloomuline kasvaja võib põhjustada intoksikatsiooni, kurtust, aneemiat.
2.2. Healoomulisel kasvajal on organismile üldine mõju ainult siis, kui kasvaja on närvisüsteemis elutähtsate keskuste läheduses, või endokriinsüsteemis.

5. K A S V A J A   T E K E

Kasvaja teke e. morfogenees algab reeglina kasvajaeelsetest muutustest. See tähendab, et kasvaja tekib koes, mis on eelnevalt muutunud.
1.Foonmuutused – muutus, mis on soodustavaks teguriks kasvaja tekkes. Kroonilised põletikud, aeglaselt paranevad haavad, arengurikked, hormonaalsed häired.
2.Prekantseroosid – otsesed protsessid, mis võivad üle minna kasvajaks. Patoloogilised hüperplastilised vohandid.

2.1. Fakultatiivsed prekantseroosid – pahaloomuline kasvaja tekib nende puhul harva, mõni protsent juhtudest.
2.2. Obligaatsed prekantseroosid – nende alusel tekib pahaloomuline kasvaja sageli, nt. jämesoole pärilik polüpoos.

Kasvaja areneb kasvaja algmest. Kasvaja algmeks on kas üks rakk või rakkude rühm, millele on mõjunud mingi etioloogiline faktor ja ta on muutunud ning omandanud võime kasvajaliseks vohanguks. Kasvaja algmest ei pruugi koheselt vohada kasvaja st. ta jääb latentseks. Kui kasvaja vohab ühest kahjustunud genoomiga rakust on ta monoklonaalne e. unitsentriline. Kui üheaegselt tekib kasvaja mitmest kasvajaalgmest, kujuneb multiklonaalne e. multitsentriline kasvaja.

Kasvaja tekke etioloogilisteks faktoriteks on kantserogeenid, mis viivad tavaliselt kasvajaprotsessi tingivate DNA mutatsioonide tekkeni, seega genoomimuutuseni ja kasvaja algme tekkeni.
1. Füüsikalised ja keemilised tegurid – see on üks vanemaid ja tõestatumaid teooriaid. 18 saj. pani inglane Pott tähele sagedast munandi vähki korstnapühkijatel. Tol ajastul olid hügieenitingimused viletsad ja tahm kogunes kubemepiirkonda. Tahm, täpsemalt selle koostises olev aromaatne süsivesinik on kantserogeenne aine. Vähk sai korstnapühkijate professionaalseks haiguseks.
2. Viirused
3. Arengutegur - rakkude sattumine ebaõigesse kohta embrüonaalse arengu käigus s.o. düsontogeneetiline teooria
4. Pärivusfaktor

Protsessi, mille tulemuseks on normaalsete rakkude transformatsioon kasvajarakkudeks nim. onkogenees. Kui vaadelda kasvaja teket ainult pahaloomulise kasvaja aspektist siis nim. kantserogenees.

Pahaloomulise kasvaja tekkes eristatakse kahte põhistaadiumi ja vaheperioodi seega kantserogeneesi staadiumid on:
1. Initsiatsioon – esialgne DNA kahjustus
2. Latentsiperiood
3. Promotsioon – transformeerunud raku proliferatsioon, mis viib otseselt kasvaja tekkele.

Kasvaja tekkes on tähtsal kohal organismi onkogeenide aktivatsioon ja anti-onkogeenide e. supressorite inaktivatsioon.
 

6. K A S V A J A   P R O G R E S S I O O N

Progressioon on kasvaja arenemine pahaloomulisuse suunas, healoomuline kasvaja maligniseerub, ta kasv kiireneb ja muutub infiltreeruvaks, suureneb metastaseerumisvõime.
 

7. K A S V A J A   H E A -   J A   P A H A L O O M U L I S U S

5.1. atüpism
healoomulisel – koeline atüpism, esinevad küpsed rakud
pahaloomulisel - nii koeline kui rakuline tugevalt väljendunud atüpism, rakud ebaküpsed e. vähediferentseerunud
5.2. kasvamise kiirus
healoomulisel – aeglane, mitoose vähe
pahaloomulisel – kiire, palju mitoose
5.3. kasvamise viisid
healoomulisel – ekspansiivne
pahaloomulisel – infiltreeriv
5.4. metastaseerumine
healoomuline – ei metastaseeru
pahaloomuline – annab metastaase
5.5. retsidiveerumine
healoomuline – retsidiveerub väga harva
pahaloomuline - retsidiveerub sageli
5.6. nekroos ja selle tagajärjed
healoomulisel – nekroosi ei esine
pahaloomulisel – esineb sageli
5.7. mõju organismile
healoomuline – avaldab kohalikku mõju, üldine mõju on ainult lokaliseerudes kesknärvi- ja endokriinsüsteemis
pahaloomuline – avaldab nii kohalikku kui ka üldist mõju
 

8. H E M A R T O O M

Hemartoom on arengurikke tagajärjel tekkinud mittekasvajaline koevohand e. moodustis, mida ei tohi kasvajaga segi ajada. Kõige sagedasemad vormid sisaldavad veresooni (hemangioomid) või pigmentrakke (pigmentneevus). Nad ilmnevad juba sünnil ja täiskasvanutel ei oma nad suurenemise tendentsi.
 

9. T E R M I N O L O O G I A

Neoblastoom e. blastoom e. tuumor – kasvaja üldnimetus
Kantser – pahaloomulise kasvaja üldnimetus

Konkreetse kasvaja nime puhul lisatakse ladina keelest tuletatud koe või elundi nimele järelliide – oom.

Fibroom - kasvaja fibroossest e. sidekoest
Adenoom – kasvaja näärmekoest
Lipoom – kasvaja rasvkoest
Hepatoom – maksakasvaja

10. K A S V A J A T E   K L A S S I F I K A T S I O O N

Kasvajaid klassifitseeritakse nende koelise päritolu järgi (rahvusvaheline kasvajate klassifikatsioon aastast 1965). Vastavalt kasvajarakkude valmimisastmele jaotatakse iga rühm veel valminud e. healoomulised ja mittevalminud e. pahaloomulised kasvajad.

1. Spetsiifilise lokalisatsioonita epiteliaalsed kasvajad – kasvajad, mida võib leida kõikjal kus on normaalselt epiteelkudet, millest kasvaja ürgneb

Healoomulised e. diferentseerunud e. valminud vormid

Papilloom – nahal lillkapsast meenutav kasvaja
Polüüp – limaskestadel esinev ilma näsadeta kasvaja
Adenoom – näärmeline kasvaja, pärit näärmeepiteelist.
Tsüst – epiteelirakkudega vooderdatud õõs

Näärevähk
Limavähk
Ajujas vähk
Skirr
Sõrmusrakuline vähk
Väikerakuline vähk

Süljenäärmes – segakasvaja
Neerudes – neerurakuline e. helerakuline vähk
Nahal - basalioom
Maksas – maksarakuline vähk
Emakas – kooriokartsinoom

Pahaloomuline melanoom

Neurofibroom – piirdenärvisüsteemis valminud kasvaja, sageli multitsentrilise kasvuga, seega esineb hulganisti sõlmi.
Glioblastoom – aju gliiakoest vähediferentseerunud kasvaja
Meningioom – kasvaja ajukelmetelt

Fibroom – sidekoest
Lipoom – rasvkoest
Kondroom – kõhrkoest
Osteoom – luukoest
Müoom – lihaskoest

Fibrosarkoom
Liposarkoom
Kondrosarkoom
Osteosarkoom
Müosarkoom

7. Teratoomid – kasvaja, mis sisaldab mitut erinevat koeliiki, mis normaalselt vastavas piirkonnas ei peaks esinema. Kõige tüüpilisem lokalisatsiooni koht on munasari.

*teema algusesse

*KKT sisukorda

*esilehele