
Toomas Tenno: aktiiv�pe koolitab lapsi m�tlema
Postimees, 18. veebruar
1999 - Glaidi Olesk
Professor Toomas Tenno peab Eesti
hariduselu kitsaskohaks seda, et paljud �ldharidus- ja k�rgkoolide �pilased
teavad k�ll fakte peast, aga j��vad h�tta probleemi lahendamise oskust
n�udvate �lesannetega.
Kuidas teile selline probleem silma hakkas?
�petan �likoolis tudengitele
kompleksaineid, n�iteks kolloid- ja pindaktiivsete n�htuste keemiat ja
keskkonnakeemiat, mis n�uavad teadmisi paljude keemiaharude kohta. Kui
eksamil k�sida fakte, on tudengite vastused head. Kui aga on vaja luua
seoseid ja teha j�reldusi, on vastused kehvad. Isegi siis, kui vastata v�ib
raamatute abiga.
Noored j�uavad g�mnaasiumist k�rgkooli,
aga nad pole harjunud probleeme lahendama ja loovalt m�tlema. P�he�pitud
faktid ununevad peagi. Tuupides ei arene m�tlemisoskus ega otsustusv�ime.
Oluline oleks �pilaselt k�sida, mida ta oskab, mitte, mida ta teab.
Mis siis Eesti noorsooga lahti on?
Kui laps pole �ppinud m�tlema enne
p�hikooli v�i p�hikoolis, on tal raske hiljem puuduj��ki korvata. M�tlemisoskuse
kujundamisel on suur osa kodul. Lapse huvi igasuguste n�htuste vastu
ilmneb juba v�ga varases eas. M�letan oma laste l�putuid miks-k�simusi.
Ema ja isa peavad lapse k�simustele vastama, tema huvi �leval hoidma,
mitte p�rssima.
Ka meie alusharidus on puudulik.
Mis on alushariduse puuduj��k?
Meie klassi�petajate ja alushariduse
�petajate �ks puudusi on see, et lapsed ei saa neilt alati oma k�simustele
�igeid vastuseid. On juhtumeid, kus �petaja on lugenud lapse ema v�i
isa abiga lahendatud �lesande vastuse valeks, sest tal pole endal �ppematerjalist
t�it �levaadet. �petaja peab laste k�simustele vastama �igesti, aga v�imalikult
lihtsalt. Lihtsalt saab vastata see, kelle teadmised on laialdased.
Ka hoiavad paljud koolid rangelt kinni
vanadest arusaamadest, sest �petajad ise on saanud hariduse vanade
mallide j�rgi. Muidugi on Eestiski v�ga aktiivseid koole, kus �petajad
teevad aktiiv�pet.
Mida kujutab endast aktiiv�pe, kas see on kui p��stev oaas keset k�rbet?
Aktiiv�pe on see, kui lapsed
omandavad tunnis uusi teadmisi ja kogemusi aktiivse tegevuse kaudu. �petaja
on vaid suunaja ja juhendaja-kaaslane, kellel on �pilasest rohkem
teadmisi. Aktiiv�pe annab hea meeskonnat�� ja probleemide lahendamise
kogemuse.
Ameerikas hakkas aktiiv�pet juurutama
California Tehnoloogia�likooli f��sikaprofessor Jerry Pine, kes oli m�rganud
kohaliku hariduss�steemi puudusi. K�isime sel talvel California
koolides, j�lgisime peamiselt loodusainete tunde. Nendest tundidest j�i
meelde loomis- ja avastamisr��m laste silmis.
Tunni alguses p�stitab �petaja
probleemi, lapsed esitavad oma h�poteesid. Siis teevad �pilased r�hmas
katseid, hindavad nende tulemusi ja l�puks tehakse katseandmete p�hjal
�hine j�reldus. Selles aines ei ole �pikut, lapsed kirjeldavad oma
tegevust vihikus.
�petajal oleks k�iki katseteks
vajaminevaid esemeid raske hankida. Californias on keskus, kus �ppevahendid
komplekteeritakse kastidesse, mis k�ivad koolist kooli. Varustust t�iendatakse
pidevalt ja �petamine liigub astmelt astmele, toetudes laste juba
omandatud teadmistele.
Kas meil on v�imalik j�uda ameerikalikult eduka hariduss�steemini?
Ka Ameerikas on piirkondi, kus ei ole
hea hariduss�steem. Meil v�ikese riigina ei ole tark midagi �ks �hele
otse �le v�tta. Peaksime �ppima igalt riigilt, kus on midagi head ja
meie oludesse sobivat.
Uuendused n�uavad aga paljude inimeste t��d.
V�ga kiiresti see ilmselt ei juhtu, sest kool on v�ga konservatiivne
asutus. Esmalt tuleb viia �petajakoolitus ja �petajate t�iendkoolitus
paremale tasemele.
Mida arvate keemia, f��sika, bioloogia ja geograafia �petamisest �htse
ainena?
Selle k�simuse �le on palju
vaieldud ja kogu aeg on olnud ka eri arvamusi. Mina arvan, et g�mnaasiumis
v�iksid need ained olla eraldi, p�hikoolis aga tervikliku pildi
loomiseks �htse loodus�petusena.
Tudengite praktika on kinnitanud, et
koolis on see p�ris terav probleem, et �petajad n�evad maailma oma
erialast l�htudes. �pilased on p�ris segadusse aetud, kui f��sika- ja
keemiatunnis �petatakse samu m�isteid erinevas t�henduses. N�iteks ei
suuda laps aru saada, et f��sikatunnis �pitud r�hk on seesama r�hk
mis keemiatunnis. �petajal, kes on �ppinud mitut eriala, peaks olema
kergem aineid siduda.
Missugune �pilane te ise olite?
Ma ei olnud hea �pilane, �ppisin v�he.
Alles k�mnendas klassis hakkasin asja t�sisemalt v�tma. G�mnaasiumiaeg
oli mulle v�ga raske, ka majanduslikult.
Nii et m�istate neid �pilasi, kel koolis h�sti ei l�he?
Ma arvan, et see on minu eelis.
Paljud �petajad ja �ppej�ud, kes on ise olnud kogu aeg priimused, ei m�istagi,
et �ppimine v�ib olla raske. Nad ei m�ista selle lapse hinge, kes on
teistest maha j��nud, kes pole edukas. �kski �petaja ei tohiks kunagi
�elda, et laps on loll.
Kas olete teoreetik v�i praktik?
Ma olen palju t��d oma k�tega
teinud, ka maja ehitanud - praktiline t�� ei ole mulle v��ras. Ent
mulle on v�ga oluline teadus- ja �ppet�� minu p�hierialal.
Teoreetiline maailm huvitab mind v�ga, m�tlen palju asjade olemuse �le.
Mind paelub avastamisr��m. Teadlane on nagu v�ike laps, kelle t�� on
seotud avastamisnaudinguga. Vahe on vaid selles, et lapse avastused j��vad
m�e jalamile, teadlane on aga �letanud m�e tipu ja avastab teist k�lge.
Enn P�rtel, T� koolif��sika
keskuse lektor, 1.,2.,4.,5. ja 7. klassi loodus�petuse �pikute kaasautor
Loodus�petuses saavad �pilased p�hilised
teadmised ja oskused vaatluste ja katsete abil. See t�hendabki aktiiv�pet
ja sellest oleme l�htunud k�ikide �pikute, ka Toomas Tennoga koos
kirjutatud 7. klassi �piku koostamisel.
Ankeedid ja t�iendkoolitus on n�idanud,
et l�henemine meeldib paljudele �petajatele. Tuleb aga arvestada, et
uute suundumustega harjumine v�tab aega.
Pean vajalikuks katsetada koolis k�ikide
�pikute k�sikirju, sest siis on n�ha, kas raamatu kasutamisega kaasneb
probleeme.
Lastele meeldib v�ga katseid ja avastusi
teha. Neile meeldib, kui neil on vabadus ise m�telda. Muidugi on
erandeid, n�iteks �pilased, kellele ei sobi loodusteaduslik k�sitlus ja
rohkem istub keelte�ppimine.
Larissa Vassilt�enko, T�
pedagoogikaosakonna dotsent
Professor Toomas Tenno teeb palju
selleks, et tulevased �petajad tutvuksid �ppimise ajal aktiiv�ppemeetodite
k�ikide v�imalustega. Ka pedagoogilise ts�kli ainetes p��ame v�imaluste
piires neid kasutada. �li�pilased on neist huvitatud ja tahavad �pitut
koolipraktika ajal kasutada.
Kahjuks ei saa koolides k�iki plaane
ellu viia. N�iteks on m�nes kabinetis v�ga raske m��blit r�hmat��ks
�mber paigutada. Aktiiv�ppeks vajalikke materjale on samuti keerukas
hankida. Aktiivsete �ppemeetodite rakendamist p�rsib ka reaalainete tihe
programm ja suur �pilaste arv klassis.
Allikas: http://luup.postimees.ee:8080/leht/99/02/18/tartu/uudised.htm#seitsmes

� 2005....2007 | xan production |