Toomas Tenno: aktiiv�pe koolitab lapsi m�tlema

Postimees, 18. veebruar 1999 - Glaidi Olesk


Professor Toomas Tenno peab Eesti hariduselu kitsaskohaks seda, et paljud �ldharidus- ja k�rgkoolide �pilased teavad k�ll fakte peast, aga j��vad h�tta probleemi lahendamise oskust n�udvate �lesannetega.

Kuidas teile selline probleem silma hakkas?

�petan �likoolis tudengitele kompleksaineid, n�iteks kolloid- ja pindaktiivsete n�htuste keemiat ja keskkonnakeemiat, mis n�uavad teadmisi paljude keemiaharude kohta. Kui eksamil k�sida fakte, on tudengite vastused head. Kui aga on vaja luua seoseid ja teha j�reldusi, on vastused kehvad. Isegi siis, kui vastata v�ib raamatute abiga.

Noored j�uavad g�mnaasiumist k�rgkooli, aga nad pole harjunud probleeme lahendama ja loovalt m�tlema. P�he�pitud faktid ununevad peagi. Tuupides ei arene m�tlemisoskus ega otsustusv�ime. Oluline oleks �pilaselt k�sida, mida ta oskab, mitte, mida ta teab.

Mis siis Eesti noorsooga lahti on?

Kui laps pole �ppinud m�tlema enne p�hikooli v�i p�hikoolis, on tal raske hiljem puuduj��ki korvata. M�tlemisoskuse kujundamisel on suur osa kodul. Lapse huvi igasuguste n�htuste vastu ilmneb juba v�ga varases eas. M�letan oma laste l�putuid miks-k�simusi. Ema ja isa peavad lapse k�simustele vastama, tema huvi �leval hoidma, mitte p�rssima.

Ka meie alusharidus on puudulik.

Mis on alushariduse puuduj��k?

Meie klassi�petajate ja alushariduse �petajate �ks puudusi on see, et lapsed ei saa neilt alati oma k�simustele �igeid vastuseid. On juhtumeid, kus �petaja on lugenud lapse ema v�i isa abiga lahendatud �lesande vastuse valeks, sest tal pole endal �ppematerjalist t�it �levaadet. �petaja peab laste k�simustele vastama �igesti, aga v�imalikult lihtsalt. Lihtsalt saab vastata see, kelle teadmised on laialdased.

Ka hoiavad paljud koolid rangelt kinni vanadest arusaamadest, sest �petajad ise on saanud hariduse vanade mallide j�rgi. Muidugi on Eestiski v�ga aktiivseid koole, kus �petajad teevad aktiiv�pet.

Mida kujutab endast aktiiv�pe, kas see on kui p��stev oaas keset k�rbet?

Aktiiv�pe on see, kui lapsed omandavad tunnis uusi teadmisi ja kogemusi aktiivse tegevuse kaudu. �petaja on vaid suunaja ja juhendaja-kaaslane, kellel on �pilasest rohkem teadmisi. Aktiiv�pe annab hea meeskonnat�� ja probleemide lahendamise kogemuse.

Ameerikas hakkas aktiiv�pet juurutama California Tehnoloogia�likooli f��sikaprofessor Jerry Pine, kes oli m�rganud kohaliku hariduss�steemi puudusi. K�isime sel talvel California koolides, j�lgisime peamiselt loodusainete tunde. Nendest tundidest j�i meelde loomis- ja avastamisr��m laste silmis.

Tunni alguses p�stitab �petaja probleemi, lapsed esitavad oma h�poteesid. Siis teevad �pilased r�hmas katseid, hindavad nende tulemusi ja l�puks tehakse katseandmete p�hjal �hine j�reldus. Selles aines ei ole �pikut, lapsed kirjeldavad oma tegevust vihikus.

�petajal oleks k�iki katseteks vajaminevaid esemeid raske hankida. Californias on keskus, kus �ppevahendid komplekteeritakse kastidesse, mis k�ivad koolist kooli. Varustust t�iendatakse pidevalt ja �petamine liigub astmelt astmele, toetudes laste juba omandatud teadmistele.

Kas meil on v�imalik j�uda ameerikalikult eduka hariduss�steemini?

Ka Ameerikas on piirkondi, kus ei ole hea hariduss�steem. Meil v�ikese riigina ei ole tark midagi �ks �hele otse �le v�tta. Peaksime �ppima igalt riigilt, kus on midagi head ja meie oludesse sobivat.

Uuendused n�uavad aga paljude inimeste t��d. V�ga kiiresti see ilmselt ei juhtu, sest kool on v�ga konservatiivne asutus. Esmalt tuleb viia �petajakoolitus ja �petajate t�iendkoolitus paremale tasemele.

Mida arvate keemia, f��sika, bioloogia ja geograafia �petamisest �htse ainena?

Selle k�simuse �le on palju vaieldud ja kogu aeg on olnud ka eri arvamusi. Mina arvan, et g�mnaasiumis v�iksid need ained olla eraldi, p�hikoolis aga tervikliku pildi loomiseks �htse loodus�petusena.

Tudengite praktika on kinnitanud, et koolis on see p�ris terav probleem, et �petajad n�evad maailma oma erialast l�htudes. �pilased on p�ris segadusse aetud, kui f��sika- ja keemiatunnis �petatakse samu m�isteid erinevas t�henduses. N�iteks ei suuda laps aru saada, et f��sikatunnis �pitud r�hk on seesama r�hk mis keemiatunnis. �petajal, kes on �ppinud mitut eriala, peaks olema kergem aineid siduda.

Missugune �pilane te ise olite?

Ma ei olnud hea �pilane, �ppisin v�he. Alles k�mnendas klassis hakkasin asja t�sisemalt v�tma. G�mnaasiumiaeg oli mulle v�ga raske, ka majanduslikult.

Nii et m�istate neid �pilasi, kel koolis h�sti ei l�he?

Ma arvan, et see on minu eelis. Paljud �petajad ja �ppej�ud, kes on ise olnud kogu aeg priimused, ei m�istagi, et �ppimine v�ib olla raske. Nad ei m�ista selle lapse hinge, kes on teistest maha j��nud, kes pole edukas. �kski �petaja ei tohiks kunagi �elda, et laps on loll.

Kas olete teoreetik v�i praktik?

Ma olen palju t��d oma k�tega teinud, ka maja ehitanud - praktiline t�� ei ole mulle v��ras. Ent mulle on v�ga oluline teadus- ja �ppet�� minu p�hierialal. Teoreetiline maailm huvitab mind v�ga, m�tlen palju asjade olemuse �le. Mind paelub avastamisr��m. Teadlane on nagu v�ike laps, kelle t�� on seotud avastamisnaudinguga. Vahe on vaid selles, et lapse avastused j��vad m�e jalamile, teadlane on aga �letanud m�e tipu ja avastab teist k�lge.

 

Enn P�rtel, T� koolif��sika keskuse lektor, 1.,2.,4.,5. ja 7. klassi loodus�petuse �pikute kaasautor

Loodus�petuses saavad �pilased p�hilised teadmised ja oskused vaatluste ja katsete abil. See t�hendabki aktiiv�pet ja sellest oleme l�htunud k�ikide �pikute, ka Toomas Tennoga koos kirjutatud 7. klassi �piku koostamisel.

Ankeedid ja t�iendkoolitus on n�idanud, et l�henemine meeldib paljudele �petajatele. Tuleb aga arvestada, et uute suundumustega harjumine v�tab aega.

Pean vajalikuks katsetada koolis k�ikide �pikute k�sikirju, sest siis on n�ha, kas raamatu kasutamisega kaasneb probleeme.

Lastele meeldib v�ga katseid ja avastusi teha. Neile meeldib, kui neil on vabadus ise m�telda. Muidugi on erandeid, n�iteks �pilased, kellele ei sobi loodusteaduslik k�sitlus ja rohkem istub keelte�ppimine.

 

Larissa Vassilt�enko, T� pedagoogikaosakonna dotsent

Professor Toomas Tenno teeb palju selleks, et tulevased �petajad tutvuksid �ppimise ajal aktiiv�ppemeetodite k�ikide v�imalustega. Ka pedagoogilise ts�kli ainetes p��ame v�imaluste piires neid kasutada. �li�pilased on neist huvitatud ja tahavad �pitut koolipraktika ajal kasutada.

Kahjuks ei saa koolides k�iki plaane ellu viia. N�iteks on m�nes kabinetis v�ga raske m��blit r�hmat��ks �mber paigutada. Aktiiv�ppeks vajalikke materjale on samuti keerukas hankida. Aktiivsete �ppemeetodite rakendamist p�rsib ka reaalainete tihe programm ja suur �pilaste arv klassis.


Allikas: http://luup.postimees.ee:8080/leht/99/02/18/tartu/uudised.htm#seitsmes

� 2005....2007 | xan production