Oa- ja herneseemne uurimine

Kohaldas Külli Karro

Lõimitav: kasutamata seemnetest valmistame kunstitunnis ehisplaadi

Teema: 1. klassis sobib nii teema "Taimed" kui ka "Taimede kasvatamine" juurde

Klass: I (sobib I...IV)

Eesmärk: Selle tegevuse kaudu õpivad õpilased mõistma, et
• seemnes on väike taim, mille nimi on idu
• igas seemnes on toit, mis aitab väikesel taimel kasvada

Hindamine: Õpilased peaksid oskama:
• visandada nii oa kui ka herne seemet ning osata rääkida iga selle osa ülesannetest
• seletada, millises järjestuses toimub areng seemnest taimeks
• üles tähendada arusaadavaid andmeid seemne kasvu kohta oma potis

Probleem või küsimus: Kus ja milleks on taimedel seemned?

Uurimus:
• Kõigil õistaimedel on seemned, mis sisaldavad materjali uute taimede kasvatamiseks.
• Seemned külvatakse pinnasesse, hoitakse niiskena, neid säilitatakse sobival temperatuuril ja nad võtavad vastu päikesevalgust. Neil on võime kasvada ja saada taimedeks.
• Igal taimel on oma eriline seeme, millest kasvab ainult selline taim, mis selle seemne kasvatas.
• Taime vili on kaitsev moodustis, millest leiame selle taime seemne.
• Kõigil seemnetel on kaks ühist omadust: esiteks on igas seemnes väike taim, mille nimi on idu ja teiseks on igas seemnes toit, mis aitab väikesel taimel kasvada
• Seemned koosnevad kolmest osast: seemnekestast, mis kaitseb väikest taimelast ja mida me näeme, taimelapsest, ehk idust ja idulehtedes säilitatavast toidust
• Seemnete levimine on taimede ellujäämiseks oluline ja see toimub mitut erinevat moodi

Hüpotees: Seemned koosnevad kolmest osast: seemnekestast, mis kaitseb väikest taimelast ja mida me näeme, taimelapsest ehk idust ja idulehtedes säilitatavast toidust.

Materjal ja töövahendid:
• Leotatud ja leotamata oa- ja herneseeme igale õpilasele.
• Luup igale õpilasele või üks pingile
• Pott koos mullaga igale õpilasele

Töö käik:
• Lapsed võrdlevad kuiva ja ligunenud seemneid. Mis on neil ühist? Kuidas need erinevad?
• Lapsed joonistavad vihikusse (või töölehele) kuivanud ja leotatud oaseemne.
• Laseme õpilastel oaseemne väliskest ära koorida ja ettevaatlikult idulehed küünega laiali tõmmata. Mis seal sees on? (Vaadata ka luubiga) Kas see meenutab mingit kindlat taime osa? Millist?
• Kas seeme on elus? Miks sa nii arvad? Miks peavad seemnekestad kõvad olema?
• Laseme joonistada oaseemne osi.
• Teeme samuti herneseemnega.
• Võrdleme oa- ja herneseemet.
• Iga laps paneb enda herneseemne kasvama.
• Edasi tuleb pikaajaline taime kasvamise jälgimine, taimede joonistamine kuni herneste söömiseni.

Katse sooritamine: Lapsed joonistavad kuivatatud ja leotatud oaseemne ja herneseemne, seejärel "lahtiharutatud" seemned. Lisaks saavad lapsed töölehe, kuhu joonistavad igal nädalal oma hernetaime.

Järeldused: Leotamata seemned on kortsulised, leotatud seemned on siledad ja suuremad. Seemnes näivad olevat kaks lehte üheskoos.

Menetlus: Seemnete uurimist on hea teha paaristööna. Võib ka rühma- ja individuaaltööna. Taimede kasvamise jälgimine toimub individuaalselt.

Õpetajele: Selleks uuringuks võib ka kurgiseemneid kasutada ja hiljem need kasvama panna. Saadud saak on hea ära kasutada klassiõhtul. Kõikidel lastel aga ei pruugi kurk valmida.

Võimalikud väärjäreldused: Lapsed kipuvad arvama, et idulehed ongi taime esimesed lehed.

Idee pärineb Hea alguse algklasside programmi esimesest osast.

Kontakt: kylli.karro@mail.ee